Tšernobõli keelutsooni saladused | mis on saanud katastroofis mahajäetud hulkuvatest koertest?

 (10)

Tšernobõli keelutsooni saladused | mis on saanud katastroofis mahajäetud hulkuvatest koertest?
Pixabay

1986. aastal plahvatas endises Ukraina Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis Tšernobõli tuumaelektrijaama reaktor. Selle tagajärjel evakueeriti sündmuskohalt ja selle lähistelt üle 120 000 inimese. Paanikahoos jäeti maha tuhanded koerad. Mis neist sai ja mida tehakse nende abistamiseks täna?

26. aprillil 1986. aastal plahvatas Tšernobõlis tuumaelektrijaama reaktor, mille tagajärjel paiskus radioaktiivne saaste kogu piirkonnale.

Tšernobõl, Pripyat ja neid ümbritsevad kogukonnad olid sunnitud 30 tunni jooksul pärast katastroofi evakueerima üle 120 000 inimese. Paanikahoos jäeti maha tuhanded koerad. Tšernobõli keelutsoon on endiselt koduks ligi tuhandele hulkuvale koerale, kes on nende hüljatud lemmikute järeltulijad.

Uus projekt nimega "Tšernobõli koerad" saadab väljaõppinud loomaarstide tiimid 30-ruutkilomeetrises keelutsooni elavate hulkuvate koerte kastreerimiseks, steriliseerimiseks, vaktsineerimiseks ja neile arstiabi pakkumiseks. Programmi juhib Ameerika Ühendriikide mittetulundusühing Clean Futures Fund (CFF), mis otsib hetkel oma tegevuseks rahavooge ja varustusannetusi. Loomad on varustatud ka elektrooniliste kiipide ja spetsiaalsete kiirgust jälgivate kaelarihmadega, et teadlased saaksid koostöös kohaliku omavalitsusega piirkonna radioaktiivsuse tasemel silma peal hoida.

Seotud lood:

"Oleme siin olnud viimased kolm ja pool nädalat ja selle ajaga on kastreeritud, steriliseeritud ja vaktsineeritud üle 300 koera ja kassi," ütles CFS-i kaasasutaja Lucas Hixson IFScience'ile. "Meie seisukohast on see nii töötajate ohutuse kui ka turismi probleem. Turism on hakanud siin piirkonnas kasvama. Loomad puutuvad kokku ohtlike haigustega nagu näiteks marutaud, ja kui inimesed nende loomadega suhtlevad, tahame olla kindlad, et poleks mingeid riske."

Loe veel

CFF-i hinnangul elab tuumaelektrijaama ümbruses üle 250 kodutu koera. Vähemalt 225 koera hulgub ringi endise nõukogude linna tühjadel tänavatel ja veel sadu võib leida seda ümbritsevas maapiirkonnas. Paljud neist kannatavad alatoitluse käes ja neid ohustavad haigused, eelkõige malaaria, mille kandjateks on teised koerad või metsloomad. CFF-i andmetel pole koeri, kelle vanus ületaks 6-8 aastat. Viimane annab märku, et sealne elu on päris karm.

Ehkki katastroofi järel hüljati keelutsoon lühikeseks ajaks, külastavad seda nüüd tuhanded teadlased, turvatöötajad, töölised ja turistid. Usutakse, et koerad on selles kõledas keskkonnas ellu jäänud vaid tänu linna ümbruses töötavatele inimestele, kes on neid toitnud, hooldanud ja tööpauside vaheaegadel nendega mänginud.

Loomulikult on lähipiirkonnas ka taustakiirguse tase kõrge. Teadusajakirja "Scientific Reports" 2016. aasta uuring näitas, et Tšernobõlis elavatel uruhiirtel esineb kiirgusest põhjustatuna väga sageli silmaläätse hägustumist ehk katarakti. Sellest ohust hoolimata tundub, et lähiümbruse metsloomadel läheb hästi. Ühe teise teadusliku uurimuse tulemusel selgus, et seal elab üsna palju hunte, metssigu, punarebaseid ja kährikuid.

Allikas: iflscience.com

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare