Üllatav uuring: miks koerad mõnd sõna kuuldes lausa pöördesse lähevad?


Üllatav uuring: miks koerad mõnd sõna kuuldes lausa pöördesse lähevad?
Shutterstock

Mõnigi koeraomanik on veendunud, et tema lemmik tunneb teatud inimkeelsete sõnade tähendust, sest me kõik kasutame ju käske ja sõnu, millele koer alati ühtviisi reageerib. Omavaheline kommunikatsioon toimib. Vahel võib tunduda, et koer saab tegelikult päris paljudest sõnadest aru ja õpib neid ajapikku eristama, sest kuidas nad muidu meid kuulavad, erinevaid käsklusi täidavad ja teatud asjadele reageerivad?

Väga paljud koerad erutuvad teatud sõnu kuuldes. Üheks näiteks on sõna "kass", mis paljud koerad väga ärevaks muudab. Tihtilugu jooksevad nad seda sõna kuuldes aknale vaatama või hakkavad haukuma. Pelgalt inimese väide, et õues toimub midagi põnevat ajab koerad juba pöördesse. Kas nad seostavad seda sõna tõesti pesuehtsa kassiga, manades silme ette pildi vurrulisest, kes ülbelt nende territooriumil ringi patseerib? Või reageerivad nad tegelikult vaid hääletoonile, pilgule, žestile ja sõnaga ei ole siin mingit pistmist?

Pixabay
Seotud lood:

USA Emory ülikooli uurijad proovisid sellele küsimusele vastust leida ja viisid läbi katse. "Eesmärk oli koera ajust pilt teha, sest tõendeid sooviti koertelt endilt, mitte omanikelt," sõnas uuringut juhtinud Ashley Prichard.

Katse algas mängulise ja aeganõudva etapiga, mille jooksul õpetasid kaksteist koeraomanikku oma koertele samasuguse triki. Koerad pidid eristama ja ära tooma kaks erinevat eset. Nad pidid neil vahet tegema vastavalt peremehe poolt lausutud sõnale. Koera jaoks oli see kõik üks suur mäng, mille käigus sai ohtralt preemiat. Katses kasutatud esemed olid erinevad, näiteks pehme mänguasi ja kumm.

Kui koerad olid õppinud õige asja teiste seast välja valima, algas teine etapp. Selleks, et koera ajust pilti teha, pidid loomad magnetresonantstomograafi (MRT) masinaga ära harjuma. Neid õpetati sinna rahulikult sisenema ja seal olema. Kui koerad tundsid end masinas mugavalt, said teadlased jälgida, mis toimub nende ajus.

MRT piltide põhjal oletasid teadlased, et koertel on tõepoolest vähemalt algeline sõnade taju. Näiteks Eddie-nimelise koera kuulmispiirkond reageeris juba tuttavatele sõnedaele (mänguahvi ja -põrsa nimedele) aeglasemalt kui suvalisetele ja koera jaoks tundmatutele sõnadele.

Üllatav avastus oli see, et kui inimese kuulmispiirkond aktiveerub tuttavaid sõnu kuuldes, siis koera oma aktiveerub just võõraid sõnu kuuldes. Neil on asi vastupidine.

See ei tulnud teadlastele üllatusena, et aju reageerib tuttavaid ja võõraid sõnu kuuldes erinevalt. Nii on ka inimestel. Üllatav oli aga see, et koeral oli asi vastupidine. Kui inimese kuulmispiirkond aktiveerub tuttavaid sõnu kuuldes, siis koera oma aktiveerub just võõraid sõnu kuuldes.

Teadlastel on selle kohta ka hüpotees. Kuna enamasti tahab ju koer omanikule meele järele olla, püüab ta iga hinna eest ka tema kõnet mõista. Omanik soovib, et lemmik saaks tema jutust ja käsklustest aru, mistõttu annab koer endast parima, et võõrapäraselt kõlavatest sõnadest aru saada ja need endale võimalikult kiiresti selgeks teha. Kuuldes tundmatut sõna, hakkab looma aju intensiivsemalt tööle.

Analüüsi tulemusena selgus, et kõigil koertel ei aktiveerunud samad ajupiirkonnad. Teadlaste arvates on erinevus tingitud pemiselt aju suuruse ja või arukuse erinevuses. Iga koer on isemoodi.

"Koera võime ja motivatsioon inimkeelt mõista, ja seda isegi õppida, võib koerte lõikes erineda, kuid aju reaktsioonid sõnade tähendusele on igal juhul tugevamad, kui ainult Pavlovi reflekside teooria põhjal võinuks oletada," sõnas professor Gregory Berns.

Vene psühholoog ja füsioloog Ivan Pavlov on kuulus oma katsete poolest, milles ta uuris õppimist läbi klassikalise tingituse. Kõige paremini saab seda seletada Ivan Pavlovi katse abil koeraga.

Loe veel

Esialgsete arusaamade kohaselt pidi liha koerale, kui kaasasündinud tingimatu ärritaja, kutsuma esile tingimatu reaktsiooni süljeerituse näol. Pavlovi eksperimendid aga kinnitasid, et sama reageeringu võib esile kutsuda ka mõni neutraalne ärritaja, kui see eelneb või toimib samal ajal tingimatu ärritajaga. Näiteks koerale anti süüa alati kellukese helina saatel. Seega õppisid koerad seostama kellukese helinat söögiga. Hiljem kui kellukest taas helistati, hakkas koertel taas süljevoolus, kuigi toitu neile ei pakutud.

Bernsi poolt juhitud Dog Project uuringus on varem püütud selgusele jõuda, kuidas koera aju reageerib siis, kui on oodata preemiat ja missugused aju osad on seotud nägude äratundmisega. Uue uuringu kohta võid lugeda lisa Neuroscience teadusajakirjast.

Allikas: yle.fi

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare