Ülle sõnul oli aastaid tagasi tekkinud plaan võtta koer põhjalik ning läbikaalutletud. Perel oli teada, et tulevane lemmik peab olema kindlasti saksa lambakoer, lisaks veel pikakarvaline ja emane. Algasid otsingud, mis võtsid aega. „Me käisime varjupaikades, kuulasime maad tuttavate käest, et ehk on kellegi koeral kutsikad tulemas. Lõpuks jõudsime Eesti tuntud koerakasvataja Urve Lagedaukse taha,” meenutab Ülle kutsika otsinguid.

Nüüdseks on pikakarvaline kungliku välimusega Stella olnud pere liige juba pea 11 aastat. Vanust on sel neljajalgsel liikmel turjal küll juba omajagu, kuid hing on sellegipoolest veel noor. „Eks koeral on ikka koera kombed. Nüüd, kus ta on juba eakas proua, peidab ta ikka jalanõusid ära, kui tunnetab, et keegi plaanib kodust ära minna. Aeg-ajalt ta "istutab" minu lillepeenardesse puuhalge ja konte, kui ma hakkan peenraid kastma,” muigab Ülle ja lisab, et koer ei väsi ka kastmisvooliku veejuga hammustamast ja muruniitjaga ei saa Stella vist kunagi sõbraks.”