Juba pikka aega on teada, et inimene valis huntide seast välja need isendid, kes olid õpihimulisemad ning aretas neist ajaloo vältel sadu koeratõuge, mida praegu võib leida kõikjalt maailmast. Hiljutine uuring aga väidab, et tõenäoliselt kodustati koerad kaks korda.

Stony Brook’i ülikooli geneetikute juhitud teadlaste rühm võttis uurimismaterjali kahelt neoliitikumiajast pärit ja Saksamaa erinevaist paigust leitud koeralt. Lisamaterjalina kasutati Iirimaalt leitud koerte säilmeid. Uurimismaterjalidest (ehk siis koertest) kaks olid 4750 ja üks 7000 aastat vana.

Teadlased võrdlesid tuhandete kaasaegsete Euroopa koerte ja huntide genoome ja leidsid, et need ei erinegi väga palju. Õigem oleks lausa öelda, et need on märkimisväärselt sarnased.

See annab alust arvata, et nii kaasaegsed kui ka iidsetel koertel on samad geneetilised juured, vähemalt Euroopas, ja need on püsinud üsna muutumatuna tuhandeid aastaid.

Praegu on siiski midagi täiesti kindlat raske väita, sest ajaloo jooksul on kaasaegsete kui iidsete koerte hulgas toimunud suur hulk ristamisi ja selles lõputuna näivas reas näpuga järje ajamine on väga-väga raske. Siiski tundub, et Euraasia koeratõud on esimesed, kes aretati huntidest esivanematest.

Ühtlasi märgib avastus sedagi, et kõik kaasaegsed koeratõud on pärit ühest geograafilisest punktist, tõenäoliselt Saksamaalt, või siis vähemalt Kesk-Euroopast.

Allikas: iflscience.com