10 looma, kes elavad uskumatult kaua või muutuvad ajaga hoopis nooremaks



10 looma, kes elavad uskumatult kaua või muutuvad ajaga hoopis nooremaks
Pixabay.com

Teadlased uurivad neid kümmet looma, et jõuda lähemale pika eluea saladusele, mis võiks ka inimesi aidata. Vaata, kui vanaks on võimelised need põnevad loomad elama!

Merekarp

Geograph.org

Harilik ebaveenuskarp on rusikasuurune merekarp, mis võib elada kuni 500 aastat või isegi vanemaks. Mõned teadlased usuvad, et vastupidava ebaveenuskarbi pika elu saladus seisneb tema võimes kaitsta oma valkusid kahjustuste eest. See mehhanism võib ühel hetkel viia vananemisega seotud haiguste potentsiaalse ravini nagu Alzheimeri tõbi, mis on põhjustatud valgu häiretest ajus.

Paljastuhnur

Wikipedia.org
Seotud lood:


See ei ole kuigi kaunis, kuid teadlased usuvad, et paljastuhnuri elastne nahk võib olla osa põhjusest, miks see olend elab võrreldes teiste närilistega tunduvalt kauem - kuni 30 aastat. Paljastuhnur tundub vähi vastu immuunne olevat. Arvatakse, et molekul, mis teeb roti naha niivõrd venivaks võib peatada vähile iseloomuliku kiire rakkude jagunemise.

Branti lendlane

Wikipedia.org


Branti lendlast on leitud nii Euroopas kui ka Aasias. Ta võib elada üle 40ne aasta vanuseks.

Põhjatirk

Wikipedia.org


See lind elab umbkaudu 40ne aasta vanuseks või isegi vanemaks. Lind jääb küll vanemaks, kuid ta ei kaota oma sukeldumisvõimet. Hinnates linnu erakordset võimet säilitada elupäevade lõpuni keha tugevus ja osavus, usuvad teadlased, et siin võib olla saladus inimese keha vananemise ning nõrgestumise peatamiseks.

Loe veel

Papagoi

Pixabay.com


Need linnud tähistavad uhkelt ka oma 70. sünnipäeva. Uus-Meremaal elavat kakkpapagoid peetakse üheks pikima elueaga linnuks. Nad võivad elada kuni üheksakümne aastaseks. Vanim teadaolev lind on praeguseks 35- 50 aastat vana. Nende saladus võib peituda selles, et nad teevad kõike pisut aeglasemalt. Emased saavad suguküpseks alles 9.- 10. eluaastal.

Surematu millimallikas - tuntud ka kui Turritopsis dohrnii

Pixabay.com


See on loomaversioon Benjamin Buttoni elust. Selle asemel, et vananenda ja lõpuks surra, millimallikas hoopis nooreneb ja nooreneb, kuni lõpuks alustab ta oma elu otsast peale. Saladuseks võib olla millimallika võime muuta üks rakk teiseks rakutüübiks, milleks ka inimese tüvirakud võimelised on.

Elevant

Pixabay.com


Loogika ütleb, et arvestades elevandi suurt suurust ning pikka eluiga peaks nende seas leiduma palju vähkkasvajat, sest mida rohkem on rakke ja mida pikem on eluiga, seda suurem on tõenäosus, et midagi läheb valesti. Elevandi puhul aga seda ei juhtu. Üldjuhul elavad nad täisväärtuslikku elu kuni 60. - 70, eluaastani tänu geeni mitmetele koopiatele, mis aitavad muteerunud raku enne organismile kahju tegemist hävitada.

Hiidkilpkonn

Pixabay.com


Kui sa ei pane aeglast elutempot pahaks, siis ei ole halb olla hiidkilpkonn. Tema eluiga küündib sageli üle saja aasta. Teadlased arvavat selle saladuseks olema aeglast ainevahetust ning südant, mis lööb rohkem kui poole aeglasemalt kui inimese oma.

Grööni vaal

Flickr.com


Nagu ka elevandid, on vaalad vähist peaaegu et priid. Hinnanguliselt elab grööni vaal üle 200 aasta vanaks ning on sellega teeninud ka auväärse teadaolevalt pikima elueaga imetaja koha.

Punane merisiilik

Pixabay.com


Erinevad liigid neid vibalikke olendeid, kaasa arvatud punane merisiilik, võivad ilma bioloogilisi vananemise märke näitamata elada 100. aastaseks või kauemgi. Teadlased usuvad, et selle võti võib olla merisiiliku kudede erakordne uuenemisvõime.

Vaata lisa SIIT.

Allikas: time.com

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare