1. Looduses elab 5 erinevat ninasarviku liiki. Kolm neist on Lõuna-Aasiast ning kaks Aafrikast. Ninasarviku liigid on: teravmokk-ninasarvik ehk must-ninasarvik, valge-ninasarvik, India ninasarvik, Jaava ninasarvik ja Sumatra ninasarvik.

2. Valge-ninasarvik on maailmas suuruselt teine suurim maismaa imetaja. Valge-ninasarvik on ninasarvikute seast kõige suurem liik ja võib kaaluda üle 3500 kg. Suuruselt jääb ta alla vaid elevandile, kes võib kaaluda umbkaudu 7000 kg.

3. Ninasarvikud võivad kasvada pea kahemeetriseks ja üle kolme meetri pikaks.

4. Lausa kolm liiki viiest on kriitilises väljasuremisohus. Teravmokk-ninasarvik, Jaava ninasarvik ja Sumatra ninasarvik on kriitilises väljasuremisohus olevad liigid, mis tähendab, et 50%-lise tõenäosusega võivad need liigid kolme järgneva generatsiooni jooksul looduses välja surra.

5. Ninasarvikutel on paks, kuid väga tundlik ja õrn nahk. Ninasarviku nahk võib küll olla paks, kuid päikesepõletuste ja putukahammustuste osas on see väga tundlik ja õrn. See on ka põhjuseks, miks nad mudas püherdavad. Paks mudakiht, mis nende nahal ära kuivab, toimib kui päikesekreem ja kaitseb ka putukate eest.

6. Võrreldes suure kehaga on ninasarvikutel väga väikene aju. See aga ei tähenda, et nad rumalad on.

7. Ninasarviku sarv koosneb keratiinist. Keratiinist koosnevad ka meie juuksed ja küüned.

8. Ninasarviku sarv ei ole luu ja see ei ole kinnitunud tema koljuluu külge. Samuti ei ole see õõnes nagu elevandi kihvad. See on tegelikult tohutu karvadest moodustunud sarv, mis kasvab kogu looma eluea vältel nii, nagu ka meie juuksed ja küüned. Pikim teadaolev sarv oli teravmokk-ninasarvikul. See oli üle 1,2 meetri pikk. Keskmine sarve pikkus teravmokk-ninasarvikul on umbes pool meetrit.

9. Osad ninasarvikud kasutavad enesekaitseks hoopis oma hambaid, mitte sarve.

10. Ninasarvikud on herbivoorid ja toituvad taimedest.

11. Olenemata nende nimedest on valged ja mustad ninasarvikud tegelikult mõlemad halli nahavärvusega. Valge-ninasarviku nimi on võetud aafrikakeelsest sõnast “weit,” mis tähendab eesti keeles “lai” ja kirjeldab hoopis ninasarviku suud. Mustad ninasarvikud said oma nime ilmselt tumedast ja niiskest mudast, milles nad meeleldi püherdasid. Keha külge kuivanud muda tõttu tundusid nad olevat musta värvi. Mõlemad liigid on tegelikult halli nahavärviga.

12. Ninasarviku lähimad “sugulased” on hobused, sebrad ja taapirid.

13. Ninasarvikud on väga kiired. Nad suudavad joosta kuni 60 kilomeetrit tunnis, kui kõige kiirem inimene suudab joosta vaid 24 kilomeetrise tunnikiirusega.

14. Ninasarviku tiinus kestab kauem kui inimese rasedus. Ninasarviku tiinus kestab 15-16 kuud. Emased ninasarvikud on oma poegade osas väga hoolitsevad ja pojad jäävad ema kõrvale umbkaudu kolmeks esimeseks eluaastaks.

15. Ninasarvikutel on kehv silmanägemine, kuid hea haistmine ja kuulmine.

Allikas: savetherhino.org

Jaga
Kommentaarid