6 olulist asja, mida igaüks puukide kohta teadma peaks



6 olulist asja, mida igaüks puukide kohta teadma peaks
Pixabay

Soe suvi on käes ja kuumade ning päikseliste ilmadega on lust oma lemmikloomaga looduses või maal vanaema juures värske õhu käes aega veeta. Kahjuks ei ole me ainsad, kes sooja suve täiel rinnal naudivad. Puugihooaeg on tormilisel tõusuteel. Mis on 6 peamist asja, mida nende ämblikulaadsete kohta teadma peaks?

Puugi eluetapid ja puugihooaeg
Puukidel on neli põhilist eluetappi: munad, liivaterasuurused vastsed, mooniseemnete suurused nümfid ja viimaks täiskasvanud puugid, kes on umbkaudu õunaseemnesuurused.

Puukide bioloogilise aktiivsuse periood kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks juba varakevadel, kui ööpäeva keskmine temperatuur on 6–7 kraadi. Esimesed puugid ilmuvad kevadel kohe pärast lume sulamist.

Puugi elukeskkond
Puugid pesitsevad maapinnal ja liiguvad kuni meetrikõrguse taimestiku latvadesse aprillis ja mai alguses, kui õhutemperatuur on madal. Suve jooksul võib neid kohata nii koduaia murul, südalinna pargis kui ka looduses metsa all. Peremeesorganismi tunnevad nad ära lõhna järgi. Olles peremeesorganismi üles leidnud, liiguvad nad edasi, valides kehal kõige sobivama koha. Tihti võib neid leida pea piirkonnast, kaelalt, kõrvadelt, kus nahk on õhem. Puuk kinnitub peremeesorganismile esimese 24-36 tunni jooksul.

Seotud lood:


Puugid on olulised nakkushaiguste levitajad.

Eestis elunevad peamiselt kõva toesega Ixodidae sugukonna puugid: võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus). Laanepuuk levitab puukentsefaliiti. Puugid kannavad edasi katku, tüüfust, tulareemiat, kevad-suve entsefaliiti, puukborrelioosi, veiste babesielloosi jt haigusi. Nad levitavad haigusi viiruste, bakterite, vereparasiitide jt haigustekitajate poolt.

Loe veel

Sa ei pruugi märgatagi, kui sina või sinu lemmikloom hammustada on saanud.
Puugi hammustus ei tekita valu ja üldjuhul seda ei tunne. Mis veelgi hullem, vaid vähem kui pooltel inimestel, kes puukborrelioosi nakatunud on, on esinenud nahal erüteem ehk rõngakujuline punetus. Seda peeti kunagi raudseks ja reetlikuks borrelioosi sümptomiks. Kui märkad keset sooja suve gripilaadseid sümptomeid nagu näiteks palavik, külmavärinad ja valud, siis mine kindlasti arsti juurde ja palu end puugihaiguste osas testida. Ka need gripilaadsed sümptomid võivad viidata puugist tingitud haigusele. See on ka põhjus, miks on oluline hoida silm peal oma lemmikloomal ning kontrollida teda iga kord peale pikemat matka või jalutuskäiku.

LOE VEEL: 5 kohta lemmikloomal, kuhu puugid end peita armastavad

Kõige ohutum on puuke eemaldada spetsiaalse puugikonksu abil.

Puugi efektiivseks eemaldamiseks on kõige ohutum kasutada selleks spetsiaalselt mõeldud puugikonksu. Puugikonksud on müügil nii loomakliinikutes, veterinaarapteegis kui ka hästi varustatud lemmikloomapoodides. Neid on kahes erinevas suuruses, väiksem on mõeldud äsjakinnitunud puugi eemaldamiseks ja suurem konks täissöönud puugi ohutuks eemaldamiseks.

Shutterstock

Puugihammustused ja haigused on ennetatavad.
Puugi poolt levitatava haigusega on võimalik nakatuda vaid hammustuse kaudu. Suvel veedame looduses rohkelt aega, mistõttu on oluline end puukide eest kaitsta. Vaktsiinide, vastava riietuse ning puuke tõrjuva spreiga väldid oluliselt hammustuse riski. Lemmikloomade jaoks on samuti kauplustes ja loomakliinikutes laias valikus puukide nakatumist ennetavaid vahendeid saadaval. Pea meeles, et vaid üks ainus hammustus võib sind nakatada, mistõttu on väga oluline ennetavale kaitsele olulist tähelepanu pöörata.

Allikas: shilohvethospital.com

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare