Nokkloomad näevad välja nagu nad oleks mitmest loomast kokku pandud. Nagu nimigi ütleb, on tal nokk, kuid ta on ka mürgine. Nokkloom on üks kummalisemaid imetajaid, sest ta muneb. Ta näeb välja nagu kopra, roomaja ja pardi ristand. Looma teeb eriliseks tema viis saaki püüda. Nimelt on nokal elektroretseptorid, millega nokkloom tunneb saakloomade lihaste liikumisel tekkivaid kõige nõrgemaidki elektrivälju.

Koertel on sündides looduse poolt kaasa antud intuitiivsed, peaaegu telepaatilised võimed, mida nad usinalt oma peremeeste peal kasutavad. Mida kauem on koer inimesega koos elanud, seda paremini ta õpib inimest tundma ja temaga kohaneb.

Gekod on head ronijad. Seda võimaldab neil jalgade kaudu eritatav aine, mis kleepub igale pinnale, aga ühtegi jälge sellest, et geko on kusagilt üle roninud, maha ei jää.

Opossumit on raske mürgitada. Looma organism toodab proteiini, mis neutraliseerib pea kõik mürgid, mis võivad tema kehasse sattuda.

Kassid on vitaalsed akrobaadid. Nad võivad hüpata oma kehapikkusest kuni viis korda kõrgemale.

Jõehobudel pole päikesekaitsekreemi vaja, sest loomade organism toodab punakat higi, mis näeb välja kui veri, kuid vaatamata eemaletõukavale väljanägemisele kaitseb hästi kahjulike UV-kiirte eest.

Küürselg-vaalade saagipüüdmise taktika on pealtnäha lihtne, ent geniaalne. Nad tekitavad enda ümber sõna otseses mõttes mullivõrgu, mis toimib nagu barjäär ja millest kalad läbi ei pääse. Vaaladel tuleb ainult suu lahti teha ja saak alla neelata.

Prussakad suudavad elada nädalajagu ilma peata. Seda seetõttu, et nad seedivad toitu üliaeglaselt ja hingavad keha, mitte pea kaudu. Kuna nad ilma suuta süüa ei saa, surevad nad lõpuks nälga.

Salamandrid ei pea kurvastama, kui vaenlane käe või jala ära ampsab. Nad suudavad kaotatud jäsemete asemele kasvatada uued. Seda tänu spetsiaalsetele rakkudele, makrofaagidele.

Laiskloomad on küll üliaeglased liikujad, aga see-eest kiired paranejad. Nende organism tuleb iseseisvalt toime isegi tõsisemate haavade parandamisega.

Konnade eest ei jää miski varjatuks. Nende silmade ehitus võimaldab näha enda ümber toimuvat 360-kraadi ulatuses.

Krokodillid võivad kive alla neelata. Kõva kandamit kasutavad nad vees tasakaalu hoidmiseks, kuid seedesüsteemis olevad kivid aitavad ka toitu purustada.

Veeimetajatel, vaaladel ja delfiinidel on magades vaid osa ajutegevusest puhkerežiimil. See on vajalik selleks, et nad saaksid magada, aga samal ajal käia korrapäraste ajavahemike järel veepinnal õhku hingamas.

Allikad: Distractify, Wikipedia