Suurem osa kaheksaja närvirakkudest ei paikne looma peas, nagu võiks arvata, vaid hoopis jalgades. Seepärast ongi võimalik, et kaheksajala jalad on ametis kooriklooma lahti õngitsemisega, kuid pea tegeleb hoopis teiste asjadega — näiteks otsib koobast, kus võiks mõni maitsev üllatus peituda.

Ohu korral pritsib kaheksajalg mürgist tinti, mis võib teda ennastki kahjustada kui ta liiga kauaks oma tindipilve jääb. Tindi eesmärk on võimaldada kaheksajalal vaenlase eest plehku panna. Tint nõrgestab vaenlase haistmismeelt ning enne, kui näljane vaenlane midagi arugi saab, on kaheksajalg juba ammu jalga lasknud. Kuid hädaohu korral ei ole kaheksajalgadel raske ka oma kuju muuta — ikka selleks, et vaenlast tüssata.

Kui olukord on juba päris tõsine, siis võivad kaheksajalad vaenlase haardest pääsemiseks jala hoopistükkis küljest heita. Aga kahjustus pole jääv — loom kasvatab kaotatud jala mõne aja pärast tagasi.

Kaheksajalad on sõna otseses mõttes siniverelised. Nende veri ongi sinist värvi, sest sisaldab vaske, mis on vajalik sügavas ookeanis ellujäämiseks.

Paaritumine on kaheksajalgadele otseses mõttes surmav. Peale seda, kui isane kaheksajalg on spermatofoorid emasele loovutanud, ta sureb. Emased võivad muneda kuni 400 000 muna, mida nad hoolega valvavad ja mille eest hoolt kannavad. Et emakohuseid veelgi tõsisemalt võtta, jätavad kaheksajalad isegi söömise. Nälga nad niimoodi küll ei sure, aga looma keha pöördub viimaks iseenda vastu, hakkab ennast hävitama ja loom sureb.

Kaheksajalad on suutelised õppima jälgides liigikaaslasi.

Kaheksajalad on ainsad selgrootud, kes on kasutanud tööriistu. Näiteks kasutavad nad vaenlase eest peitumiseks kookospähkli koori või kive. Ka mõningate probleemide lahendamine ei käi kahkesajalgadele üle jõu: teadlased on teinud kindlaks, et näljane loom suudab isegi purgikaane avada, et söök kätte saada.

Samuti tunnevad kaheksajalad algelist ehituskunsti. Nad koguvad koorikloomade koori ja teisi objekte, et valmistada “seinu” oma koopa või varjupaiga ümber.

Vaata SIIT, kui osavalt kaheksajalg kalameeste käest plehku paneb.

Allikad: Smithsonian.com, Onekind.org