See salapärane tiiger
Tiigrite elust-olust ning iseloomust jutustab Lemmiku lugejatele Tallinna Loomaaia zooloog ja zoosemiootik Aleksei Turovski.
Need, kes tiigrit “armsaks kassiks” kipuvad pidama ning teda kangesti silitada tahaksid, võiksid näha ainulaadselt omapärast suveniiri Aleksei Turovski laual – see on jaaguari pealuu. Et mis seos on sel tiigritega? Väga lihtne – jaaguar ja tiiger elasid kord kõrvuti puurides… Uudishimulik jaaguar pistis võimaluse tekkel pea naabri puuri… ja jäi sellest ainsa hetkega ilma. Vot nii palju süütu ilmega nurruloomadest…
Nüüd aga koos loomade hingeelu asjatundjaga tiigreid lähemalt tundma õppima!
Tiiger on hea suhtleja ning diplomaat.
Ehkki tiiger on saaki varitsev kiskja, oskab ta omasuguste ning heade tuttavatega hästi läbi saada. Tallinna Loomaaias pole olnud näiteks ainsatki tõsist konflikti tiigrite ja nende hooldajatega.
Tiiger on piisavalt arukas, et tunda ära inimesed, kes tema toidulaua eest hoolitsevad või tema poegadel ilmale aitavad tulla – oma inimestesse suhtub ta hoopis lugupidavamalt kui suvalistesse.
Hoopis teistsugused suhted valitsevad aga näiteks tsirkuses, kus tiiger peab dressuurile alluma – uhke loom on seal pandud surutud seisusesse.
Tiigri dresseerija peab olema eriti karismaatiline inimene, sest võimas kaslane tajub suurepäraselt kehakeelt. Tarvitseb dresseerijal vaid hetkeks muutuda ebakindlaks või kahtlevaks, kui tiiger võib rünnata. Enamasti on see siiski hoiatusrünnak, sest reeglina ei soovi tiiger inimest tappa, ta lihtsalt tuletab meelde, et on jõuline loom ning nõuab enesele suuremaid õigusi ja privaatsust.
Teised loomad hoiavad tiigri teelt eemale.
Teda rünnata julgevad ainult metsikute koerte ja hallhuntide karjad. Kambavaim julgustab – iga karja liige on valmis teiste eest surema. Tiiger jõuab surmata 4-5 ründajat, mõnekümnepealine kari aga saab jagu temast endast.
Omalaadne koostöö on tiigril punahundiga, kes on tiigri jaoks justkui luuraja rollis. Joostes 50-60 kilomeetrit päevas, saab punahunt haisu ninna hallhuntide karjast. Punahundi ulgumise peale hoiatab tiiger võimalikke ründajaid võimsa möiratusega.
Oma loomult on tiiger monogaam.
Sellele väärikale loomale meeldib sammuda läbi džungli oma kaasa kõrval.
Poegimisperioodiks tõmbub ematiiger eraldatusse, valides poegade ilmaletulekuks võimalikult privaatse ja üksildase paiga. Poegi peidab ta kiivalt nii teiste loomade kui ka “oma pere isase” eest.
Ematiigril on tavaliselt 2-4 poega, harva ka 5. Optimaalseks loetakse siiski kolme tiigrikutsika sündi. Pojad on sündides karvutud ja pimedad, esimesel kahel elukuul toituvad nad ainult emapiimast.
Kuuenädalasi poegi hakkab ema tasapisi jahiretkedele kaasa võtma, et neile toimetulekuoskusi õpetada.
Poole aasta vanustena õpivad tiigrikutsikad ise jahti pidama – saakloomi varitsema, tabama ning surmama.
Ema juurde jäävad pojad kaheks-kolmeks aastaks. Tavaliselt lahkuvad isased noored tiigrid ema juurest varem kui noored emased – tiigripoisse kannustab soov otsida ja leida endale päris oma territoorium. Suguküpsuse saavutav tiiger nelja aastaselt.
Tiigri tõsine rünnak on väga järsk.
Sellele eelneb hiirvaikne hiilimine. Tiiger on suurepärane strateeg, kes paneb paika väga täpse rünnakukauguse ning kuni selleni jõudmiseni ei reeda tema plaane ükski üleliigne heli või liigutus.
Kui täpne kaugus on tabatud, järgneb välkkiire rünnak, mida saadab hirmuäratav kähe möire. Ei saa välistada, et see pisut kuiva köha meenutav, ehkki mainitust oluliselt võimsam heli ei tekita ohvritele šokiseisundit, mis nad saatuslikuks viivuks seisma tarretab.
Tiigrile meeldib jahti pidada öösiti, eriti päikeseloojangu ning -tõusu aegadel, mil saakloomadel on harjumuseks vee äärde jooma minna.
Korraga võib tiiger ära süüa 20-30 kg liha. Kui aga kõht on korralikult täis söödud, võib ta rahulikult päeva-paar söömata olla.
Parem varblane hambus kui antiloop võsas.
Meelsamini murrab ja sööb tiiger suuremaid loomi, näiteks hirvi või antiloope, ent kui suuri prajasti pole, ei ütle ta ära ka jänesest või isegi konnast või varblasest. Tõsi, väikese linnu sulgedest puhastamine on suure kassi jaoks vaevaline. Tiiger võib ühe varblase puhastamisele kulutada pooltunni, ent suletompu ta sööma ei soostu.
Kena näide tiigri rünnaku efektiivsusest on seesama jaaguarikolp, millele loo algul viidatud. Neid, kes tiigrist tugevamad, on üsna vähe. Tiiger saab jagu näiteks hirvedest, metssigadest ja pühvlitest, samas ei ründa ta elevante ega krokodille. Lisaks väldib ta ka suurt metsveist gauri.
Tiigrile meeldib vabadus.
Looduses vajab tiiger suurt liikumisala. Tema elukohaks on rohtlaaned, džunglid, mäestikumetsad ja pillirootihnikud. Ka voolava vee lähedus on talle oluline.
Loomaaias või kustahes inimeste maailmas tajub ta oma territooriumi piiratust ning see taju mõjub talle häirivalt.
Siin võiks tuua võrdluse ketikoeraga – loom, kellel heades pidamistingimustes võiks olla soodumus olla sõbralik, muutub ahistuses närviliseks ning kurjaks. Mida enam loom end piiratuna tunneb, seda agressiivsemaks ta muutub.
Isasloom vajab pisut suuremat territooriumi ja liikumisruumi kui emasloom.
Muide, see suur kass on suurepärane ujuja – võiks öelda, et ta lausa jumaldab vett. Tiigrile meeldib nii vees kahlamine kui ka tõsisem ujumine.
