Hämmastav: Põder on võimeline tuvastama, millist relva jahimees parasjagu kasutab ja õpib sellele vastavalt käituma

 (6)

Hämmastav: Põder on võimeline tuvastama, millist relva jahimees parasjagu kasutab ja õpib sellele vastavalt käituma
Pixabay

Emased põdrad on võimelised õppima, kas jahimehed kasutavad küttimiseks vibu või tulirelva. Selle tulemusel on nende käitumismustris toimunud muutused, mis muudavad nad jahimeestele raskesti kütitavateks.

Olles üks suurimaid ja võimsamaid hirveliste liike, on põdra peamisteks küttideks mitte metsloomad vaid inimesed. Loomi jälgides võib öelda, et vanemasse ikka jõuavad üldjuhul emased põdrad. Isasloomad elavad harva üle viie aasta, sest langevad varem või hiljem jahimeeste saagiks. Emased aga muutuvad vanemaks saades järjest kogenumaks ning kümneaastastena on nad jahimeestele juba praktiliselt kättesaamatud.

Kuidas emasloomad küttide käest pääsevad? Teadlased soovisid välja selgitada, kas loomad pääsevad seetõttu, et nad on isasloomadega võrreldes arglikumad või tuleneb nende pikem eluiga hoopis paremast võimekusest keskkonna ja jahimeestega kohastuda.

Märgistades erinevas vanuses emaseid põtru ning jälgides neid mitme järgneva aasta jooksul, avastasid teadlased, kuidas aja jooksul loomade liikumismuster muutus. Plos One teadusajakirjas avaldatud uurimus näitab, et jahimeeste surve mõjutas aja jooksul emaste põtrade käitumismustrit sedavõrd, et see parandas nende ellujäämisinstinkte.

Pixabay
Seotud lood:

Aja jooksul hakkasid põdrad mõistma, et vähem liigutades paistavad nad jahimeestele ka vähem silma. Samuti tulenevad nende käitumis- ja elupaigaeelistused eelnevalt kogetud ohtudest. Teepervedelt toitu otsides eelistavad loomad elada järsu maastikuga aladel või metsa varjus.

Loe veel

Imetlusväärne on see, et põdrad tunnevad ära, kas jahimehed kasutavad vibu või tulirelva ning muudavad oma käitumist vastavalt. Vibu hooajal on jahimeestele looma tabamiseks oluline olla kütitavale põdrale võimalikult lähedal. Seetõttu hoiavad aga põdrad vibu hooajal järsu maastikuga aladele, et jahimeeste ligipääsetavus oleks piiratum. Relva hooajal püsivad hirved aga eemal teepervedest ning elavad raskesti ligipääsetavatel aladel.

Teadlased on arvamusel, et põdrad saavad jahimeeste relvavalikust aru pigem nende käitumise kui hooaja järgi, mis näitab liigi head suutlikkust vältida ohtu ja kohastuda vastavalt oludele. Kui tulirelvade kasutamise hooaeg on täies hoos, kipuvad jahimehed hoidma teedel kõndides või autoga sõites aeglast tempot, et loomi paremini märgata. Põtrade kogemused tulevad vanusega ning mida vanem on põder, seda rohkem püsib ta tulirelva hooajal metsas.

Uuring näitab, et emase põdra käitumismustrid on segu kaasasündinud tajust ja aja jooksul õpitud kogemustest. Lisaks selgub, et omandatud kogemuste olulisus on suurem ning 9–10-aastane emane põder on peaaegu haavamatu ja inimesele kättesaamatu.

Allikad: iflscience.com; journals.plos.org

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare