Hamstrid on segatoidulised. See tähendab, et nende vabas looduses elavad sugulased ei piirdu taimse dieediga, vaid kaevavad maa seest välja ka vastseid ja usse, et need seejärel pintslisse pista. Nii saavad nad kätte enda tervise jaoks üliolulise loomsed valgud. Et ainevahetuse tempo maha ei käiks, tuleb heina, vee, rohelise sööda ja terade kõrval hoida menüüs ka loomseid valke – ja seda mitu korda nädalas.

Loomulikult on võimalus enda lemmikule iga paari päeva tagant üks elus ritsikas sisse sööta, aga kindlasti on palju hamstriomanikke, kes selle peale eksistentsiaalses kriisis lõpetavad. Elegantsem alternatiiv on minna loomapoodi, kus müüakse lisaks tera- ja köögiviljale näiteks krevetipuru. Või jõevähke, mida leiab pigem kala- ja kilpkonnatoidu riiulist, aga sellest ei maksa ennast häirida lasta.

Hamstreid saab toita ka piimatoodetega, mida majapidamises tavaliselt niikuinii varuks on – näiteks maitsestamata jogurti, hapukoore või kõvaks keedetud munadega. Raudselt tuleks hoiduda soola sisaldavast toidust, sest inimmaitse jaoks disainitud söögiga ei saa väiksed hamstrikõhud eriti hästi hakkama.

Kes enda lemmikule veel piisavalt heina ette viskab, teeb juba sisuliselt kõike perfektselt. Hein ei valmista hamstrile seejuures ainult pesaehitusrõõmu, vaid varustab organismi ka kiudainetega.

Kuna hamstritel on kalduvus osa toidust ära peita, tuleb pidevalt puur üle vaadata, et kogutud kraam seal halvaks ei läheks ja ikka ära söödaks.

Et igal hamstritõul on pisut erinevad maitse-eelistused, on mõttekas loomapoest just enda hamstri toidulaua osas lisanõuannet küsida.