Loomarahvas on Maal elanud ammu enne inimesi. Neil on väljakujunenud teadmised ja oskused, kuidas sellel planeedil ellu jääda, mida süüa, kuidas ehitada pesasid, kuidas hoida oma poegi, kuidas saada hakkama loodusjõududega.

Mõned loomad ja linnud on omavahel sõpradekski saanud, vaatamata karmile tõsiasjale, et Looja on nad üksteisest sõltuvaks teinud ning määranud järjekorra, kes kelle kinni püüab ja ära sööb. Ei ole olemas halbu loomi, kuigi inimene nimetab mõnesid röövloomadeks nende käitumise ja toiduvaliku pärast. Tuleb mõista, et kõikide loomade-lindude eesmärk on elus püsida ja oma järglasi toita ja kaitsta.

Et osa saada looma ja linnu vaimuväest, kanti nahku, kihvadest ja luudest ehteid, sulgi.

Igal indiaanihõimul on oma lugu, kellest nad on sündinud ja kes on nende esivanemad. Nii on teada karuhõim, kilpkonna- ja hirverahvas. Vastavalt paigale ja seal elavatele loomadele, kus üks või teine põlisrahvakild on elama asunud, on sündinud ka inimese loomislugu. Olla sündinud karuemast või piisoninaisest on suur au. Oma esivanemat austati laulude ja tantsudega, tema käest paluti juhendust ja abi. Et osa saada looma ja linnu vaimuväest, kanti nahku, kihvadest ja luudest ehteid, sulgi. Kõik see on püha, kõiges on hing ja kõik elav on üksteisega seotud. Looduses peab valitsema tasakaal nii, nagu Looja selle on loonud.

Reti koos oma rebase Reebusega (lad. keeles Mõistatus)

Kust me pärineme?

On siiski üks olend, kes looduse tasakaalu kõigutab ning seeläbi ka loomade ja lindude elu mõjutab. See on inimene. Inimene, kes pole veel õppinud piisavalt hästi mõistma, kes ta ise on ja mida ta siin planeedil teeb. Kui inimene mõistab, et ta on vaid üks väike osa suurest tervikust, kuid tema tegevus võib mõjuda nii hävitavalt kui ka loovalt, siis ta teab, mis on õige ja vajalik, et looduse tasakaal püsiks ja ka tema koos loomadega ellu jääks.

Põhja-Ameerika Indiaanlaste astroloogia aluseks on Päikese ja Maa tiirlemisest põhjustatud looduse suur ringkäik, millest põhjustatud aastaaegade vaheldumises näevad nad igikestvat elumüsteeriumi. Maa on meie kõikide Suur Ema, kes meid toidab ja varju annab. Maad tuleb austada ja suhtuda temasse lugupidavalt.

Indiaanlaste horoskoopi nimetatakse Maarattaks või ka ravimirattaks (Medicine Wheel), kuid ravim ei tähenda siin arstirohtu ega tabletti, vaid ravimiks võib olla miski loodusnähtus, kas ilus päikeseloojang, veevulin või näiteks maast leitud kivi. Samuti on ravimiks loomad ja linnud, üle tee jooksev hirv või põõsastes piiluv rebane. Iga looma nägemine on tähenduslik ning annab märku millegi olulise toimumisest antud hetkel. Kui inimese ja metslooma teed ristuvad, on see märk või sümbol, mida tasub lähemalt uurida.

Kui inimese ja metslooma teed ristuvad, on see märk või sümbol, mida tasub lähemalt uurida.

Maaratas koosneb kaheteistkümnest loomast, millest igaüks sümboliseerib ühte konkreetset perioodi looduse ringkäigus. Ravimiratas näitab meile, kus me selles elus parajasti oleme ja millised ülesanded meil on vaja lahendada.

Igale kuule aastas vastab kindel loom või lind. Seda märki nimetatakse tootemiks, seega on igal inimesel oma sünniloom ehk tootem, kelle ta saab sündimise hetkel kaasa. Igal loomal on oma iseloom, käitumismuster ja koht looduses. Loomatootem aitab inimesel mõista tema sünnipäraseid omadusi ja vajadusi.

Maailmas on neli tähtsat elementi, tänu millele saab Maal üldse elu ja elus olla. Need on maa, tuli, vesi, õhk.

  • Maa sümboliseerib stabiilsust, kindlameelsust, korda ja rahu.
  • Tule sfääri kuuluvad tahe, eesmärgikindlus, kirg ja julgus.
  • Vesi märgistab emotsioone, voolamist, hingelisust ja vastuvõtlikust.
  • Õhk vallandab liikuvuse, aitab mõttetegevusel, ideede ja fantaasia maailmas.

Iga inimene kannab tugevalt ühe kindla elemendi omadusi, kuid selleks, et olla terviklik ja harmooniline, on vaja tundma õppida ja omandada ka teiste elementide tugevused, liikudes igapäevaelus paindlikult kõigi vahel ja ja valides, millal kasutada üht või teist elementi oma elus. Ka vanusest sõltuvalt võivad kõik elemendid meie eludest läbi käia ja kujundada meie valikuid ning otsuseid.

Iga elemendi juurde kuuluvad kolm loomatootemit, kes moodustavad klanni.

Tule element:

Pistrik (Jäär), Lõhe (Lõvi), Öökull (Ambur). Nad moodustavad Kulli klanni.

Õhu element:

Hirv (Kaksikud), Ronk (Kaalud), Saarmas (Veevalaja). Nad moodustavad Liblika klanni.

Maa element:

Kobras (Sõnn); Karu (Neitsi); Hani (Kaljukits). Nad kuuluvad Kilpkonna klanni.

Vee element:

Rähn (Vähk), Madu (Skorpion) ja Hunt (Kalad). Nemad moodustavad Konna klanni.

Olles määranud ära, mis on sinu tootemloom ja millisesse klanni sa kuulud, on võimalik enda kohta õppida tarkusi, mis aitavad iseennast paremini tundma õppida ja oma käitumismustreid paremini mõista. Need aitavad tundma õppida just seda, sinule omast looma ning võib-olla tekib huvi ja võimalus oma tootemloomaga ka päriselt kohtuda, silmast-silma. Olles avanud end sellele maailmale ja usaldanud end looduse kätesse, koged kindlasti midagi uut ja võimast.

Siiani on peetud lemmikloomadeks enamasti kasse ja koeri, jäneseid ja hobuseid. Kuna neid loomi on paljude aastatuhandete jooksul kodustatud ja aretatud, on nad muutunud rahulikeks ja taluvad peaaegu kõike, mida inimene on suutnud nende kasvu- ja elamistingimuste osas välja mõelda. Siia alla kuuluvad näiteks karvalõikused ja soengud, riided ja rihmad, treening, käsklused ja keelud jne.

Inimese jaoks on küll tore saavutada looma üle kontroll ja panna loom kuuletuma, mis on tänapäevase elukeskkonna juures küll oluline, kuid täielik sõltuvus oma omanikust ja pikaajaline tresseerimistöö võib kaotada ära looma loomuomase isikupära, tuhmistada tema instinktid ja kaotada algse olemuse. Selle, milline loom oma sisimas päriselt on.

Otsi metsloomaga kontakti

Rebane Reebus

Kui tahad tunda ja kogeda tõelist, ürgset looma väge, tasub käia metsas ja otsida kontakti mõne metslooma või linnuga. Päris tihti võib kohata teede ääres ja põldudel noori rebasekutsikaid, kes veel ei oska inimest karta ja võivad päris lähedale uudistama tulla. Mõne kuuse alla või põõsastesse võib viia söögijäänuseid, kuhu rebased aeg-ajalt uudistama tulevad. Loomade tarbeks võib sinna poetada näiteks söögikõlblikke õunu või pirne.

Ka siilid armastavad aianurgas asuvas lehehunnikus ringi siblida ning endale sealt meelepärast toidupoolist välja tuhnida. Nad söövad näiteks tõrusid või ussikesi. Ka varesed ja oravad jätavad meelde, kui inimene on neile midagi maitsvat jätnud.

Nii võib leida endale lemmiku, kes elab küll vabas looduses, kuid julgeb ka inimese seltskonda tulla, luues vastastikuse sõprussuhte. See tunne, kui loom õpib tasa ja targu inimest usaldama ja laseb ka end vaadelda, on kirjeldamatult võimas: kahe elava hinge kohtumine usus, et kumbki ei ole teineteisel ohtlik. Omavahel on vaid selge mõistmine, et oleme kõik osa sellest ühest ja samast planeedist.