Nutikas gupi saab vähem järglasi

Suurem aju teeb looma nupukamaks, aga sel nupukusel on oma hind. Rootsis Uppsala Ülikoolis tehtud uuringust selgub, et suurema ajuga gupikaladel on küll parem õpivõime, kuid väiksem kõht ja vähem järglasi kui väiksema ajuga gupidel.

Ajakirjas Current Biology avaldatud uurimus on autorite väitel esimene, mis kinnitab suure aju kõrget hinda eksperimentaalselt.

Niclas Kolm ja ta kolleegid aretasid kunstliku valiku teel suhteliselt suure ja suhteliselt väikese ajuga gupisid. Katsest selgus, et suure ajuga kalakesed said paremini hakkama õpiülesannetega, mis nõudsid algelist arvutundmist. Kuid seedeorganid olid neil kaladel väiksemad ja järglasi said nad teistest vähem.

Aju on väga energianõudlik elund ja suure aju ülalpidamiseks tuleb siis mujalt kokku hoida. Varem on aju suuruse ja järglaste arvu seost täheldatud mitmete loomaliikide kõrvutava vaatlemise põhjal, nüüd siis aga saadi samalaadne tulemus ühe liigi piires aretuskatseid tehes.

Kalade aju-uuringutest võib teha järeldusi ka inimeste kohta. Kolm ja ta kaasautorid oletavad, et inimeste ja primaatide, aga samuti vaalade ja delfiinide üsna väike järglaste arv on seotud meie kõigi aju suhteliselt suurte mõõtmetega.