Mehhanoteraapia on füüsikalistel meetoditel põhinev taastusravi osa, mille eesmärgiks on täielikult või osaliselt taastada tugiliikumisaparaadi või organsüsteemi funktsionaalne võime. Lisaks mehhanoteraapiale on füüsikalistest taastusravivõtetest laiemalt tuntud veel sooja- ja külmaravi.

Kui hobune on täiesti terve, saab piisavalt vabalt õues liikuda ning ka treening on eakohane, siis ta massaaži ei vaja. Regulaarne piisav liikumine tagab lihaste hea verevarustuse ja massaaž ei lisa nende seisundi ja omaduste parandamiseks midagi oluliselt juurde.

Tsiteerides lihaste uurimises elutöö teinud dr Arved Vaini: „Head lihast ei saa paremaks teha.”

Küll aga võib paljudele hobuseomanikele tunduda uuena mõte masseerida hobust tema meeleolu mõjutamiseks. Kui loom on pidevalt närviline või norutab, võib asjatundlikust massaažist abi olla.

Oleme masseerinud mitmeid hobuseid, kelle omanik on soovinud neid paremini sotsialiseerida. Massööriteenuse kasutamise põhjuseks pole nendel juhtudel olnud see, et nad ise ei viitsi ega taha oma looma mudida.

Pigem kutsutakse loomaterapeut kohale, et harjutada oma hobust võõra inimese puudutustega. Taolistel juhtudel on massaaž heaks abimeheks ettevalmistamisel näiteks probleemivabaks värkimiseks-rautuseks või veterinaari külastuseks. Samas ei saa öelda, et massöör just unistaks tegeleda kolmeaastaste täkkude sotsialiseerimisega. Ohutus ennekõike!

Masseerida käte või masinaga?

Massaaž füüsilise mõjutajana on vana meetod lihasvalude vähendamiseks. Hobuste massaaži ajaloo tundmaõppimiseks tuleb vaadata üle Soome lahe. Räägitakse, et Soome Kaitsejõudude juhataja C. G. Mannerheim laskis Talvesõjas suurtükke vedavaid hobuseid masseerida.

Selleks pandi hobune mahalaotatud õlgedele pikali. Igaüks võib ette kujutada, kui raske töö see oli. Niisugune tegevus oli pigem ajendatud soovist oma töölooma kauem käigus hoida ja selle läbi ise sõjas ellu jääda.

Kuigi hobuse hea füüsilise vormi hoidmine on massaažiotsuse taga ka tänapäeval, ei ole see enam peamine argument. Üha enam on mängus ka prestiiž.

Hobust võib ise masseerida. Kui on võimalus kasutada massaažiaparaati, on mõju pigemini füüsiline ehk lihastele suunatud. Massaažiaparaat ei anna aga massaaži tegijale tagasisidet, kuna masinal puudub inimkäte tundlikkus. Samuti tuleb meeles pidada, et massaažiaparaadiga peaks töötlema vaid lihaseid ning vältida tuleks otsest kokkupuudet luupinnaga.

Üks lihtne viis hobust masseerida on tema harjamine või silitamine. Loomade loodusravi õpetaja Marjut Nieminen on öelnud meeldejäävad sõnad: „Hobune saab massaaži kohe sündimise järel, kui ema ta puhtaks lakub.“ Seega on massaaž igale hobusele vägagi tuttav. Kui hobusele massaaž meeldib, siis võib ta ka ise mokkade ja hammastega proovida n-ö vastuteenet osutada.

Ilmselt pole kellelegi võõras kodune jala-, õla- või seljamassaaž. Kui häda ikka käes, siis pole aega diplomit küsida.

Seljavalude puhul lasti vanasti paljudes peredes väikesel lapsel haige selja peal kõndida. Nii sai abi täiskasvanu ja ka laps tundis end vajalikuna. Kui selle lihtsa ravivõtte kasutamisel oleks märgatud suurt suremust ja vaevuste süvenemist, poleks meetodil olnud niivõrd suurt kasutajaskonda.

Tegelikult kehtib sama põhimõte ka hobustele puhul: kui sa oled hobusest väiksem, siis võid teda julgelt masseerida.

Milliseid venitusi teha?

Lühike vastus on: „Neid, mida oled sellele hobusele alati teinud.”

Hobust on parem venitada pärast liikumist. Siis on lihased elastsed ja nende verevarustus hea. Jäsemete venitamine enne treeningut pigem vähendab lihaste elastsust. Venitamisega tuleb olla ettevaatlik ka vigastuste korral. Näiteks ei tehta venitusi kõõlusevigastuse akuutses faasis.

Külma lihase jõulisel venitamisel võib hobusele ka kahju teha. Seda eriti siis, kui võtame hobuse jala üles ja murrame seda liiga aktiivselt ühes või teises suunas.

Kõige turvalisem on venituste tegemine hobust maiusega meelitades. Kui lasta loomal end ise painutada, tunneb ta, kus on valupiir. Väikse valutekitamise võib innukas venitaja esialgu hobuse käest andeks saada. Tugevamal venitamisel võib aga valu olla juba suurem, hobune hakata rabelema ja aidata ise kahjustuse tekkimisele kaasa.

Allikas: Oma Hobu 6/2014. Avaldatud toimetuse loal.