Hiljuti lõi Josepha koostöös teiste treeneritega ka organisatsiooni European Equus Universalis Foundation, mis tegeleb vigastatud ratsahobuste tervendamise ja ümberõppega ning seeläbi inimeste koolitamise ja hobuste vigastuste ennetamisega.

Kes on sinu jaoks hobune ning milline peaks olema inimese ja hobuse vaheline suhe? Kas hobune vajab juhti?

Juba inimestevahelised suhtedki on täiesti defineerimatud asjad. Seetõttu on hobuse ja inimese vahelist suhet veelgi keerulisem sõnadesse panna. Suhe on miski, mis võib ja peabki ajas pidevalt muutuma. Suhe täkkvarsaga on täiesti erinev sellest, mis ta on täiskasvanud täkuga.

Juhirolli on sisult kõige keerulisem mõista ja seda on hobumaailmas kõige laialdasemalt väärkasutatud. Olen viimase 30 aasta jooksul õppinud, et kui asi puudutab hobuste ja inimeste vahelisi suhteid ja juhirolli, siis pole midagi kivisse raiutut. Mitte ainult iga hobune pole erinev, vaid ka iga olukord on eelmisest erinev.

Lisaks sellele on juhiroll selline kontseptsioon, mida on täiesti valesti mõistetud, mitte ainult hobumaailmas, vaid terves meie ühiskonnas. Juhiroll selles tähenduses, millest hobused aru saavad ja mis on samal ajal nii inimestele kui ka hobustele kasulik, tähendab tegelikult eeskuju kaudu juhtimist.

Juhiroll, mis on suunatud inimeselt hobusele, peaks seega meenutama vanema ja lapse suhet. Sa juhindud ja juhid lähtuvalt sellest, mis on lapsele parim ja kõige olulisem. Juhid vaid siis, kui see on tõesti vajalik, sest laps vajab võimalikult palju iseseisvat asjade mõistmist, uurimist, õppimist ning arenemist.

Heaks juhiks olemine kätkeb endas ka seda, et mõistad, millal juhtida ja millal teab hoopis hobune sinust paremini (mida juhtub tihemini kui võiks arvata!). Hea juht tunnetab, millal olla abiks, millal astuda samm tagasi ja lasta asjadel kulgeda omasoodu ning millal võtta ise nõu kuulda. Tõesti, hea juht juhib alati eeskuju näidates.

Juhirolli mõistes peitub küsimus ka sellest, kes seab meeleolu. Sina peaksid olema see, kes stressirikastes olukordades jääb tasakaalukaks ning hoiab oma hingamise rahulikuna. Kui hobune sinu rahule järgneb, oledki sina selles olukorras juhiks. Kui sina muutud närviliseks, sest hobune on närvis, juhib hobune olukorda.

Viimase näite puhul proovivad inimesed tihti hobust jõuga mõjutada, kuigi tegelikult on hoopis hobune see, kes meeleolu mõlema jaoks paika paneb. Seda juhtub äärmiselt tihti ning sellel võib olla määrav mõju hobuse ja inimese suhtele.

Mulle näib, et üldine soovitus on siinkohal, et vaata alati esmalt endasse ja veendu, et oled oma hobusele eeskujuks, enne kui tal midagi teha palud.

Täispikka intervjuud Josepha Guillaume’iga, portreed Grete Püvist, kes on Eesti parim rahvusvahelise klassi koolisõitja, tutvustust sellest, kuidas hinnatakse sporthobuseid, arutelu eesti hobuse aretuse teemal ja palju-palju muud saad lugeda juunikuu Oma Hobust, mis jõuab müügilettidele käesoleval nädalal.