Kas hobuse jaoks on inimene võõras loom või lihtsalt teine hobune?



Kas hobuse jaoks on inimene võõras loom või lihtsalt teine hobune?
Foto on illustreeriv.Wikimedia

Side inimese ja hobuse vahel on olnud vankumatu juba mitmeid aastatuhandeid. On selge, et hobusega tegelemine nõuab rohkem vaeva ja teadmisi, kui näiteks hamstri lemmikloomaks võtmine. Seepärast on algaja hobusesõbra jaoks ääretult oluline, et tema esimesed sammud hobumaailma juhataks sisse võimalikult asjatundik ja üheselt mõistetav infopakett.

Raamatuid ja filme hobustest on loodud üksjagu. Suur osa neist rõhuvad kas meelelahutuslikule, vaatemängulisele aspektile või tegelevad inimese ja looma vahelise emotsionaalse ühenduse peegeldamisega. Kahtlemata toredad lood on need kõik, aga mida teha siis, kui inimene vajab mitte ainult hingelist turgutust, vaid igapäevaselt praktilisi näpunäiteid hobusega toimetamiseks?

Kuidas mõista hobuse kehakeelt? Milline on hobuse päritolu? Kuidas võita looma sünnipärast umbusklikkust? Milline on märade sugulise käitumise eripära? Mida teha siis, kui hobune käitub agressiivselt või on stressis? Kuidas alustada hobusele põhioskuste õpetamist? Mida peab teadma hobuse esmase tervise eest hoolitsemisest? Kuidas varssa ema juurest võõrutada?

Neile ja sadadele muudele vajalikele küsimustele vastab mahukas ja põhjalik raamat ”Koos hobusega” (Varrak).

Kirjastuse lahkel loal avaldame katke raamatust, mis peaks lebama iga hobustega sina peal oleva inimese öökapil.

Seotud lood:

Ks inimene on hobusele hobune?

Inimesel pole võimalik aimata, mida hobune tunneb või kuidas ta tegelikult maailma tajub. Hobuse käitumise muutuste põhjal võime siiski teha tähelepanekuid selle põhjal, kas hobune suhtub sarnastes oludes inimesesse samuti kui teise hobusesse.

Varsana normaalselt teiste hobuste hulka asunud hobune üldiselt ei näi suhtuvat inimesesse kui teise hobusesse. Hobune võib erutuda või ahistust tunda, kui mõni tema karjakaaslastest ära viiakse. Nii võib juhtuda isegi siis, kui ülejäänud kari püsib tema ümber. Inimese lahkumisele reageerib hobune harva sama tugevalt. Kui hobused on isekeskis karjamaal, võivad inimesed tulla ja minna, ilma et see näiks hobuseid segavat. Inimese juuresolek võib küll rahustada üksi jäänud hobust, kuid tõelist eraldusahistust tunneb hobune vaid liigikaaslaste suhtes.

Loe veel

Uue võõra hobuse ilmumist juba moodustunud karja nägemisulatusse märkavad hobused kohe ja traavivad uustulnukat vaatama. Talli vahel tekitab uustulnuk vanades olijates uudishimu ja ärevust. Võõraste inimeste ilmumisele hobused niiviisi ei reageeri. Hobused võivad küll uudishimuliku loomana pöörata tulijale tähelepanu, õpitult lausa kartma inimest või kerjata söödavat, kuid suhtumises on siiski sedavõrd suuri erinevusi, et hobuste käitumist inimese suhtes ei või samastada nende käitmisega hobuste suhtes.

Paljud loomad eristavad oma liiki kuuluvaid isendeid teiste loomade hulgast, mistüttu on põhjust oletada, et ka hobune peab teist hobust endaga samasse liiki kuuluvaks ja sellest tulenevalt siis inimest mingiks muuks loomaks.

"Koos hobusega", kirjastus Varrak 2018.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare