Nimelt on riikliku rahastusega Šoti looduspärandi amet (SNH) loonud osaliselt tõsise, osaliselt naljaka tegevusjuhise, juhuks kui Nessie peaks kunagi leitama. See loodi juba 2001. aastal, kui Nessie vaimustus oli päris suur.

„Sel ajal oli järvel Nessiega seoses hästi palju tegevust,” selgitas Nich Halfhide SNH-st ja lisas: „Nii me siis koostasimegi pooleldi tõsiselt ja pooleldi naljaga erakorralise plaani, kuidas me Nessiet aitaksime, kui peaksime ta leidma.”

Dokument kirjeldab, kuidas tagada looma leidmise korral tema turvalisus. Selleks on arvesse võetud varasemaid kogemusi haruldaste liikidega. Dokument ütleb ka, et olendilt tuleb kahtlemata võtta DNA-proov, enne kui ta tagasi järve lubada.

Teadlased kusjuures just mitte väga ammu otsisid DNA-tõestust. Nimelt kogus umbes kuu aega tagasi üks Otago ülikooli grupp järvest proove, lootes tuvastada uusi liike. Kahjuks ei õnnestunud neil Nessiest ühtegi märki leida.

Koletise nägemisest räägiti esimest korda juba 6. sajandil – siis kirjeldati teda mingisuguse vees elava metsalisena –, kuid suurema tähelepanu alla on ta sattunud lähiminevikus n-ö petupiltide tõttu. Neist kuulsaim on 1934. aastal tehtu, mis näitab selgelt, kuidas üks pikakaelaline loom on end veest välja pistnud.

Nessiele on ka hulgaliselt hoopis usutavamaid selgitusi kui üks suur tundmatu koletis. Näiteks on inimesi segadusse ajanud ka säga või tuurakala. Järves võib olla veel teisigi tundmatuid liike, nii et Nessie on tegelikult päris hea vabandus, miks teisi loomi jahtima minna.

SNH on öelnud, et nad võtavad plaani kasutusse, kui koletis peaks kunagi leitama, olgugi et nad peavad seda tõenäoliselt väga pikka aega ootama. Tegelikult on see kõik muidugi üks irooniline nali, kuigi kes teab, võib-olla ikkagi varitsebki Šoti vetes üks hiiglaslik tundmatu olend.

Allikas: iflscience.com