Kas teadsid? Teadlaste sõnul ei olegi jääkaru karv tegelikult valget värvi

 (1)

Kas teadsid? Teadlaste sõnul ei olegi jääkaru karv tegelikult valget värvi
Pixabay

Jääkarud on suursuguse välimusega kiskjad, kes oma lumivalge karva tõttu pigem armsat kaisukaru meenutavad. Siiski tuleb välja, et jääkarude karv ei olegi tegelikult valge. Vaid meie näeme seda valgena!

Jääkarudel on enamasti läbipaistev karv ja nende nahk on sootuks must! Kuidas nad saavad siis valged välja näha? Palusime mõnedel tippteadlastel seda selgitada.

Millest koosneb jääkaru karvkate?

Jääkaru kasukas koosneb kahest karvakihist – välimisest, mis koosneb pikkadest (5-15 cm) kaitsekarvadest; ja paks aluskarv, mis koosneb lühematest karvadest.

Need kaitsekarvad on enamasti läbipaistvad ehk selged, kuid tänu mõnele eripärale, mis tekitavad vahva optilise triki, jätavad nad valgete karvade mulje.

Toome siin mõned kaitsekarvade eriomadused ära: need on karmid, koonja kujuga (muutuvad järk-järgult otsast peenemaks) ja nende sees on õhuga täidetud õõnsus; need koosnevad keratiini-nimelisest valgust; nende sees on valgust hajutavad osakesed; ja iga karva vahel paiknevad tillukesed soolaosakesed.

Kõik need jääkaru kaitsekarvade eriomadused toimivad koostöös valgusega, mis muudabki nad valgeks. Kuidas see toimib?

Seotud lood:

Luminestsents
Kui päikesekiired jääkaru läbipaistvatelt kaitsekarvadelt tagasi põrkuvad, tungib osa sellest valgusenergiast karva sisse ja jääb sinna kinni. See energia hüpleb ringi karva õõnsas osas, tekitades reaktsiooni, mida nimetatakse luminestsentsiks. See on valguse kiirgumine ning juhtub iga kord, kui valguskiir vastu karva külge puutub.

Loe veel

Seda luminestsentsi kiirendavad valgust hajutavad osakesed. Kui vaadata supermikroskoobiga jääkaru kaitsekarva, on näha tillukesi mügarikke – need ongi valgust hajutavad osakesed. Kaitsekarva õõnsuses ringihüplev valgus tabab neid osakesi, murdes valguskiire paljudeks kiirteks, mis saadetakse erinevatesse suundadesse. Kiired jätkavad ringihüplemist, tekitades üha rohkem luminestsentsi, kuni jõuavad järgmise valgust hajutava osakeseni ja kogu protsess kordub algusest peale. Kogu see hüplev valgus kaitsekarva sees tekitabki valkja värvi, mis aitab jääkarul valge välja näha ja ideaalselt polaaralade lumisse ja jäisesse keskkonda sulanduda.

Valgust hajutavad osakesed pole üksnes karvade sees, vaid neid on leitud ka väljaspool. Jääkarud koguvad ujudes ja soolase ookeanivee läheduses viibides soolaosakesi. Need toimivad koos karvade karuse pinnaga samuti valgust hajutavate osakestena, tekitades veelgi rohkem valguskiiri, mis ringi hüpeldes tekitavad luminestsentsi.

Pixabay

UV-kiirgus
Valgus liigub lainetena, mida teadlased nimetavad lainepikkusteks. Inimese silm näeb ainult teatud valguse lainepikkusi, nagu punane, oranž, kollane, roheline, sinine, indigosinine ja violetne. Igal värvil on pisut lühem lainepikkus kui talle eelneval. See valgus on osa nähtavast spektrist, kuid valguse vorme on rohkem, paljusid me lihtsalt ei näe. Valgus, mis on oluline selleks, et saaksime mõista jääkaru karvkatet, tuleb pärast violetset. Seda nimetatakse ultraviolettkiirguseks ehk UV-valguseks. UV-kiirguse lainepikkus on liiga lühike, et inimesed ja teised imetajad seda näeksid, kuid seda leidub päikesevalguses, mis on üheks põhjuseks, miks meil tekib päikesepõletus ja miks UV-kaitsega päikesekreem nii tähtis on.

Kui päike jääkarule peale paistab, tungib päikesevalgus otse kaitsekarva alumise kihini, kus see puutub kokku karu tumeda nahaga. Kui UV-valgus nahka tabab, tekitab see fluorestsentsi tõttu valkja värvi.

Keratiinvalk
Planeet Maa on keratiini poolest väga rikas. See on kõige levinum valk maailmas ja seda leidub nahas, küüntes ja juustes. Nii nagu inimestel, on ka jääkarude karvas keratiini. Neil valgumolekulidel on kergelt valkjas värv, mis aitab veelgi kaasa sellele, et jääkarud valged tunduvad.

Pixabay

Kuid alati ei tundu jääkarud meile valget värvi. Vahel jätab jääkaru karvastik kergelt kollaka või isegi pruunika mulje. Huvitaval kombel võib värv muutuda seoses nende elupaigaga ja samuti aastaajaga, aidates neil ümbritsevasse keskkonda paremini sulanduda. Hilissügisel ja talvel, kui jääkarudel vana karv välja langeb ja uus kasvab, näivad nad valgemana kui mitu kuud hiljem suvel, mil nende karv on kulumisest kollakaks muutunud. Need, kes elavad avaveest eemal jää peal, tunduvad valgemana kui jääkarud, kes veedavad palju aega ujudes. Teisalt on aga vähese lumega maismaal elavatel jääkarudel karv veidi pruunikas.

Allikas: earthrangers.com

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare