Inimesed teavad ise väga hästi, et suures koguses nisujahutooteid süüa pole kasulik, aga miks seda siis luikedele ja partidelegi anda? Kui mõelda, millest sai koosneb, pole selles ühtegi ainet, mida luik vajab või looduslikult sööb.

Looduslikult on luik taimetoitlane ja ta sööb suurtes kogustes erinevate veetaimede varsi ja juuri, mida ta saab kätte nii sügavalt, kui pikk on nende kael. Luiged ei sukeldu, vaid otsivad toitu madalas vees. Kui meri hakkab talvekülmadega jäätuma, siis toimub jäätumine eelkõige veekogu kõige madalamates osades. Toiduhätta jäänud luiged hakkavad otsima rannikul alasid, kus vesi on veel lahti ja võimalik toitu leida. Kui nad neid kohti ei leia, siis esimeste külmade tulekul on neil säilinud instinkt, et tuleb lennata lõuna poole. Väga palju meie luiki talvitub Taani väinades, kus ei teki püsivat jääd. See ei ole tegelikult luige jaoks üldse pikk teekond, kuid kui neil on jäänud mulje, et siin on süüa palju, kaob rändeinstinkt ära. Luige jaoks näilisele toiduküllusele aitab paratamatult kaasa ka inimesepoolne toitmine.

Tegelikult teeb inimene luiki toites kasu asmel neile hoopis kahju. Linnud ja loomad saavad päris hästi omapäi hakkama, isegi paremini, kui meie seda arvame. Inimestel on tekkinud kaugenemine loodusest ja kui midagi nähakse, tekib tunne, et peab kusagile teatama, peab kuidagi abistama. Tihti saavad linnud ise ilusti hakkama.

Juhul kui on aga tegemist tõsise külmalainega ja ulatuslik jäätumine on teinud lindudel toidu leidmise võimatuks, on kokku lepitud, et siis reageerivad looduskaitsjad. Kui nad on veendunud, et nüüd on tõesti vaja luiki aidata, siis antakse sellest ka meedias teada. Keskkonnaamet teavitab inimesi luikede toitmise vajadusest ja kindlasti tuleks seda sel juhul teha loodusliku toiduga. Luige jaoks kõige loomulikum toit, mida inimene oskab pakkuda ja mis on tema looduslikule toidule kõige lähedasem, on erinevad juurviljad. Keedetud kapsaid ja porgandeid pakutakse luikedele ka loomaaias. See on oluliselt õigem toit kui sai.