Loomad tsirkuses: kas ja millised loomad üldse sobivad publikut naerutama?

 (1)

Viktor Nikulini tsirkus
Viktor Nikulini tsirkusFoto: Ilmar Saabas

Tsirkused ja loomad tsirkuses annavad palju mõtlemisainet: kas ja milliste loomade koht on areenil trikke teha.

Tallinna Loomaaia teadusliku liigikaitse labori juhataja zooloog Tiit Maran kinnitab, et tsirkuses esinegu need loomad, kes on kohastunud inimestega koos tegutsema.

Osa loomakaitsjaid soovitab tsirkuseid boikoteerida. Mida teie sellest arvate?

Tsirkuseid boikoteerida või kinni panna pole vaja. Kui inimesed tahavad vaadata kloune ja akrobaate, pole selles midagi halba.
Mis aga puutub loomade kasutamisse tsirkuses, siis siin sõltub minu suhtumine väga tugevalt sellest, milliseid loomi kasutatakse.

Millistel loomadel on tsirkuses tore?

Näiteks kass, koer ja hobune on inimese kaaslased läbi pika ajaloo, nad on kohastunud koos inimesega elama ja töötama. See kehtib ka tsirkuse kohta – koos oma inimesega õpitakse trikid selgeks ja koos oma inimesega ka esinetakse.
Kui aga tegemist on metsloomadega, on asi palju keerulisem, siin tekib mitmeid eetilisi kaalutlusi.

Nagu näiteks...?

Siin on kaks erinevat aspekti. Esiteks üleüldse metsloomade toomine tehistingumustesse. Seda on tehtud ja seda tehakse jätkuvalt, aga minu aravates peaks see olema lubatud ainult erandjuhtudel. Nendeks juhtudeks on olukorrad, kus seda on vaja looma või terve liigi kaitseks, hariduse jaoks või teaduse jaoks. Kõiki kolme olulist funktsiooni kannavad näiteks loomaaiad. Tsirkus siia ei kuulu. Tsirkus pole ei liigikaitse- ega hariduskoht, teadust seal ka ei tehta.
Kui on vaja täita neid erandtingumusi ja metsloom tehistingimustesse tuua, siis tuleb talle luua loomaväärilised tingimused.

Loe veel

Seotud lood:

Tsirkus ja haridus? Lapsi käib seal ju palju...

See on üks kindlasti üks põhjus, miks tsirkuses ei tohiks kasutada metsloomi. Kui laps näeb areenil seelikus okassiga, saab ta vale signaali – nagu oleks loom mänguasi. Aga loom on osa keskkonnast ja see on sõnum, mille laps loomaga kohtudes saama peaks.
Kui laps näeb areenil trikke tegevat koera, saab ta sõnumi, et koerale on võimalik trikke õpetada ja see on täiesti õige sõnum.

Millised on loomaväärilised tingimused?

Põhimõtteliselt sama, nagu inimväärilised tingimused inimeste vajadusest lähtudes, aga looma puhul tuleb lähtuda sellest, et teda ümbritsevad tingimused oleksid võimalikult lähedased tema looduslikele tingimustele.
Tsirkused, mis tulevad Eestisse kusagilt mujalt riigist, on oma olemuselt rändtsirkused. Ja sealsed tingimused on kõike muud kui loomaväärilised. Jällegi, kui näiteks koer või kass on harjunud rändama oma inimesega koos, siis tõenäoliselt tunneb ta end hästi, aga metslooma jaoks on inimestega rändamine vale.
Õnneks liigub suhtumine Euroopas sinnapoole, et metsloomi pole viisakas meelelahutuseks pidada.

Kas piir kodu- ja metsloomade vahel on kindlalt paigas?

Tegelikult alati ei ole. Hea näide on siinkohal papagoid. Ühtpidi on tegu looduses vabalt elavate lindudega ehk siis pigem metsloomade hulka kuuluva olendiga. Teisalt on paljud nii imetajate kui ka linnuliigid põlvkondade kaupa inimestega koos elanud ja saavad selles koosluses hästi hakkama, näiteks nümfkakaduud või viirpapagoid. Samas sellistel liikidel nagu suured aarad pole kohta tsirkuses.

Kuidas suhtuda loomadesse, kes kindlasti pole koduloomad, ent kellel on samuti tihe seotus oma inimesega – näiteks tsirkuseelevandid?

Siin on jällegi kaks eraldi teemat. Kui elevant elab loomaaias, on tal kindlasti oma talitajaga lähedane suhe ning seda suhet ei tohi taktitundeta lammutada. Aga tsirkus pole elevandile kohane koht. Nagu ka teistele kõrge intellektiga loomadele.

Keda te mõtlete?

Elevandid said mainitud. Lisaks kindlasti need loomad, kes on inimlähedased – näiteks ahvid ja eriti inimahvid. Kindlasti ka delfiinid.

Tsirkuses kohtab delfiine vist harva, aga on olemas näiteks delfinaariumid ja delfiinisõud. Kuidas te nendesse suhtute?

Delfiin kuulub kindlasti nende loomade hulka, keda meelelahutuseks demonstreerida ei tohiks. Delfiin on erakordselt intelligentne, erakordselt hea kuulmisega ja tundeerk loom – tema kannatused tehistingimustes on suured, ainult nad ei oska meile sellest märku anda . Delfiinisõu, kus on muusika ja inimesed, pole kindlasti õige.

Delfinaariumides püüavad ja loobivad palle ka merelõvid. Kuidas nemad end seal tunnevad?

Merelõvid pole nii tundlikud nagu delfiinid, aga ikkagi on nad mets- ja koduloomade skaalal pigem metsloomad, seega pole õige neid meelelahutuses kasutada.

Kuidas suhtute väikestesse eraloomaaedadesse? Teadust seal ju ei tehta...

Kõige sagedamini näidatakse neis eraloomaaedades ikkagi kodustatud loomi. Kitsed, lambad, ponid, hobused... Ja ma arvan, et kui üks loomaaed on juba rajatud, siis võiks see toimida ka natuke haridust toetavana – lapsed saavad tulla ja loomade kohta uusi teadmisi saada.
Väikeste loomaaedade loomad üldjuhul ei kanna mingit vale sõnumit – seelikus karusid seal ei näidata.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare