See Rumeenias asuv koobas on päikesevalguse eest suletud olnud üle viie miljoni aasta. Olenemata sellest, et koopa õhk on mürgine ja talumatult niiske, on need ebamaised elutingimused bioloogidele ühe kullaaugu loonud.

BBC Earthi teatel on selle koopa sügavustes käinud aja jooksul vähem kui 100 inimest. Koobas avastati alles 1986. aastal. Tänapäeval on koopa sissepääs blokeeritud ja sinna saab vaid erilubadega.

Koopa sügavustes peituv õhk sisaldab hapnikku poole vähem kui õhk, mida me hingame. See sisaldab suurel määral süsinikdioksiidi ja vesiniksulfiidi. Koobas on kottpime ja seal ei ole päikest paistnud vähemalt 5,5 miljonit aastat. Ometi on teadlased selles karmis elukeskkonnas kindlaks teinud 48 erinevat liiki elusolendeid, kellest 33 on täiesti unikaalsed.

Enamik pimedas koopas tegutsevatest elusolenditest ei näe ja neil ei ole pigmenti. Üldjuhul on nad pikkade jäsemete ja tundlatega, mis aitavad neil pimeduses teed leida.

See kummituslik koobas on ainuke teadaolev ökosüsteem, mis on sõltuv kemosünteetilisest bakterist. Üldjuhul kasutavad ökosüsteemid energia saamiseks fotosünteesi. Kuna selles koopas päikesevalgust ei tunta, siis peavad bakterid eluks vajaliku energia ja süsiniku saama keemiliste reaktsioonide kaudu, nagu näiteks sulfiidi või ammooniumi oksüdatsiooni teel.

Kuidas loomad koopasse sattusid ja sinna lõksu jäid, jäi teadlastele selgusetuks. "On vägagi tõenäoline, et bakterid on elutsenud seal palju kauem kui 5 miljonit aastat," ütles mikrobioloog J. Colin Murrell East Anglia ülikoolist. "Nad võisid juhuse läbi koopasse sisse kukkuda ja lõksu jääda, kui kivid koopale peale langesid ja sissepääsu miljoniteks aastateks sulgesid.

Movile koopa sügavustes on endiselt palju müstilist, kuid kolmekümne lühikese aasta jooksul, mil teadlased on koobast uurinud, on avastatud palju tundmatuid elanikke, kes võivad endas peita suuri saladusi evolutsioonibiloogia ja isegi elu enese kohta.

Allikas: iflscience.com