Nädala lemmikloom: Väike minikilpkonn? Ei, hoopis pirakas ja nõudlik punakõrv, kes pugib meelsasti Eestimaa konni

Lemmikloom.ee ja Naisteka toimetus külastas ühiselt Pärnus asuvat Minizood, et uurida, mis tegelane see Eesti tiikidest ja jõgedest üha sagedamini leitav kilpkonn (ld keeles Chrysemys/Pseydemys scripta elegans) õigupoolest on.

Tegemist on siis loomaga, keda mitte veel väga ammu aega tagasi müüdi loomakauplustes minikilpkonnade nime all koos pisikese plastvanniga. Kui pahaaimamatud "minikilpkonna" omanikud, aga teada said, kui nõudlik võib üks kasvav "minikilpkonn" elutingimuste suhtes olla, kippusid nad kilbiga loomakesi looduses olevatesse veekogudesse poetama, mida aga kindlasti teha ei tohi.

Tegelikult on minikilpkonnast asi aga kaugel, sest Põhja-Ameerikast pärinev loomake võib kasvada päris suureks – kuni 30 cm. Noored punakõrv-ilukilpkonnad tunneb ära selle järgi, et nende seljakilp on rohelise-kollasemustriline. Täiskasvanud punakõrva seljakilbil olev muster muutub tuhmimaks, kuid teistest kilpkonnadest eristab teda silmade taga asub erepunane laik.

Kilpkonnale tuleb luua sobiv elukeskkond, mille suhtes loom on vägagi nõudlik. Kasvades ja täiskasvanuna on loom aktiivne ja liikuv, mistõttu pisikeses vannis teda pidada ei saa, sest kilpkonn võib sealt lihtsalt plehku panna. Täiskasvanud kilpkonnale on vaja hankida võimsa veefiltriga akva-terraarium, mis võiks mahutada 400 liitrit vett ja kus ta lahedalt ujuda saab. Lisaks peab kilpkonn saama aeg-ajalt veest väljas olla ja selleks tuleks talle tekitada kuivem pind, kus ta saab ennast soojenduslambi all soojendada.

Lisaks sellele, et punakõrv-ilukilpkonn vajab sooja temperatuuri ja palju ruumi, võib ta elada ka üsna pikaealiseks. Sobivates tingimustes võib ta elada 10 aastat ja kauemgi. Nii et enne ilukilpkonna soetamist tasub kümme korda mõelda, kas ikka on jaksu talle sobivaid elutingimusi luua.

Koduse vee-eluka toit peaks olema võimalikult mitmekesine. Punakõrvad on peamiselt lihasööjad. Näiteks süüdimatult loodusesse lahti lastud punakõrvade, kes on üsna külmakindlad ja suutelised isegi Eestimaa talve üle elama, maiuspaladeks on Eestimaa konnad, mistõttu konnade populatsioon selle võõrliigi toimel kannatab.

Täiskasvanud kilpkonn ei ütle ära ka taimsest toidust, mis nende toidulauale mitmekesisust toob. Liharoogadest võib talle pakkuda maksa, keedetud kanaliha, krevette, tigusid või väikeseid kalakesi ja harvemini isegi kvaliteetset kassitoitu. Loomakauplustest saab osta ka spetsiaalselt kilpkonnadele mõeldud toitu. Taimsest valikust maitsevad kilbikule võililleleheled, kaalika – ja peedipealsed, herned, toores kartul, porgandiviilud ja viinamarjad.