Otsitagu veel alt kasvõi robotiga, Nessie jääb endiselt leidmata



Otsitagu veel alt kasvõi robotiga, Nessie jääb endiselt leidmata
Foto: AP/Scanpix

Kui midagi on juba 83 aastat tulutult otsitud, tuleb see lõpuks ikkagi muinasjutuks tunnistada.

Ameeriklased ja nende mõjutusel ka muu maailm on marslaste kallaletungi oodanud alates 1938. aasta legendaarse kuuldemängu „Maailmade sõda” eetrisse laskmisest ja näinud UFO-sid alates sellest, kui keegi Kenneth Arnold väitis, et olevat 1947. aastal lendavaid taldrikuid näinud. Britid on oma koletist Šotimaal asuvast Loch Nessi järvest pingeliselt otsinud veelgi kauem – juba 1933. aastast alates.

Tõenäoliselt on siingi tegemist tüüpilise meediaajastu pettusega. Sihilikud väited, mille kontrollimine ja tõestamine on tehtud võimatuks, on uuemal ajal üha enam moodi läinud. Olgu siis jutt Clonaidi kloonitud lastest, Läänemere ufost, Poola kullarongist, Bosnia hiigelkeradest või Bermuda kolmnurga püramiididest. Vale peab olema piisavalt suur, et seda uskuma jäädaks, ja kontrollimine peab olema pea võimatu, et pettust kunagi paljastada ei õnnestuks.

Alternatiivmeedia kanalid teevad kõik võimaliku, et olematutele faktidele liha külge kasvatada ja kõik legendid võimalikult priskeks nuumata. Samasugusesse rubriiki on jäänud Loch Nessi koletise lood, sest kuigi alates 1933. aastast on järvekoletise kohta pingsalt märke otsitud, on tõendina ikka esitada üksnes mõni ülimalt kehva kvaliteediga tume vari filmilindil. Hea fantaasia korral võiks see vari ju saurust meenutada, ent faktilist tõendit ikka veel ei ole.

1933. aasta meediamull?

Loe veel

Seotud lood:

Esimest korda väitis end sealset koletist näinud olevat keegi George Spicer oma naisega 22. juulil 1933. Tema auto ees olevat üle tee roomanud 1,2 meetri kõrgune ja kaheksa meetri pikkune olevus, kelle jalgu näha ei olnud. Sama aasta augustis andis oma panuse legendi sünnile ka mootorrattur Arthur Grant, kes arvas, et tema nähtud elukas võinuks olla hülge ja ammu välja surnud plesiosauruse hübriid. 1933. aastast pärineb Hugh Gray foto, millel kujutatust on võimatu aru saada, kas seal peaks olema elusolend või lihtsalt kerge lainetus.

1934. aastast on meediakanalites aga pidevalt esitletud „Kirurgi fotot”, mida väideti pärinevat günekoloog Robert Kenneth Wilsoni kaamerast ja mis ilmus esimest korda kõmulehes Daily Mail 21. aprillil 1934. Wilson ütles fotost lahti, 1993. aastal tunnistas ka üks tema kaasosaline, et valmistas koletise maketi plastist, kellavärgist, tinaplaadist ja mänguallveelaevast. Aga aastakümneid on just sellele fotole rajatud legendid Loch Nessi järve plesiosaurusest, keda keegi kunagi pildile pole suutnud saada. „Kirurgi foto” tunnistati pettuseks juba 1975. aastal, aga keda siis faktid liigutavad…

Plesiosauruste skelette tunti küll juba 110 aastat varem, aga just 1933. aastal oli seda tüüpi sauruseline populaarne kujund ka Briti poliitilises karikatuuris. Kui juba kõmu lahti läks, tulvas järve kallastele kohe igasuguseid seiklejaid. Kõikvõimalikke fotoaparaate on järve kaldal pidevalt klõpsimas nähtud, seega ei ole juttu ka mingist valitsuse vandenõust faktide varjamiseks. Kuid neid, kes väitsid, et on näinud koletist maa peal liikumas, ilmnes ridamisi vähemalt 1963. aastani. Paraku oli 30 aasta kohta esitada ainult üks filmilõik, mis kujutas mingisugust asja järvel nelja kilomeetri kaugusel. 1960. aastal Tim Dinsdale’i üles võetud filmilõigus on järvepinnal näha mingit kühmu.

Ka uuemal ajal on hulganisti filmilõike eetrisse paisatud, kuid ükski neist ei suuda midagi veenvamat tõendada. Osa neist on juba osutunud otseseks pettuseks, teiste algupära ja kvaliteet on olendi olemasolu mõttes kõike muud kui tõendav. Ladinakeelne nimi Nessiteras rhombopteryx, mis justkui peaks võimaldama loomaliiki teaduslikult kindlaks määrata, pärineb mitte teadlastelt, vaid kohalikelt Loch Nessi koletise entusiastidelt 1972. aastast.

21. sajandil on just otseste Loch Nessi võltsingute arv veelgi kasvanud. Libauudiste levikuks pole vaja isegi tavapärase meedia uudisekünnist ületada, tuleb ainult väide internetti üles panna ja uskujaid jätkub tuhandetes. Ja siis on veel legend, kuidas esimese kristlasena Šotimaad ristimas käinud püha Columba olevat 565. aastal koletise järve tagasi ajanud. Paraku on legendi allikas üks 2012. aasta veebileht.

Peaaegu nagu religioon

Loch Nessi koletisse uskumine on peaaegu religioosse tähendusega nähtus. Kes tahab, leiab tõendeid järvevee igast muhust ja varjust, kuid teadlaste kümnetest ekspeditsioonidest hoolimata pole ühtegi tõendit olevuse tegeliku eksistentsi kohta leitud.

Meretehnoloogiat valmistava firma Kongsberg Maritime robot MUNIN AUV saadeti nüüd oma sonaritega uurima Loch Nessi järve sügavusi. Paraku ei leitud seda elukat, keda kõmumeedia ja igasugused seiklejad on järvest üle 80 aasta otsinud, vaid hoopis makett, mida kasutati 1970. aastal lavastatud filmi „Sherlock Holmesi eraelu” võtetel ja mis toona põhja vajus.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare