Pangoliinid on unikaalsed ja armsad loomad, kelle soomustega kaetud kehale, mis on keskmiselt 50-60 cm pikk lisandub umbes 18 cm pikk saba. Nende imetajatest soomusloomade elupaigad asuvad Põhja-Indias, Nepalis, Bhutanis, Birmas, Indohiina poolsaare põhjaosas ja suuremas osas Lõuna-Hiinast.

Vaatamata sellele, et Hiinas ja mujalgi elavad pangoliinid on kantud ohustatud ja väljasuremisohus olevate liikide nimistusse, ei paista inimesed loomakeste tapmist lõpetavat.

Põhjuseks on asjaolu, et näiteks Hiinas hinnatakse pangoliinide liha kui delikatessi, mis kosutavat tervist ja ravivat neeruhaigusi. Aasias üha enam kasvav pangoliinide tarbijaskond usub ka, et loomakeste soomustel on ravitoime, mis leevendavat nahahaigusi. Tegelikult sisaldavad pangoliinide soomused sedasama keratiini, mida leidub inimeste küünteski.

Pangoliinid on salaküttide poolt püütavate ja smugeldajate poolt väljaveetavate loomade hulgas kõige suurem ekspordiartikkel ehk tegemist on maailma kõige smugeldatuma loomaga. 8. juulil tabati Idoneesia tollitöötajate poolt smugeldajad, kes püüdsid Singapuri transportida kokku 1,3 tonni surnud ja külmutatud pangoliine.
Indoneesia toll konfiskeeris 1,3 tonni külmutatud pangoliine

Konfiskeeritud külmutatud pangoliinid põletatakse

Tollitöötajaid ei üllata ebatavalistest ja maskeeritud pakenditest leitud surnud pangoliinid või nende soomused ja nahad enam ammugi. “Näiteks tuleb suur laev Indoneesiast ja paberitel seisab, et tuuakse külmutatud kala, aga tuleb välja, et lastiks on hoopis 14 tonni külmutatud pangoliine, " sõnas Maailma looduskaitseliidu nõunik Anette Olsson.

Jaanuaris tabasid Uganda tolliametnikud kaks tonni pangoliinide nahku, mis olid pakitud elektrooniliste seadmete karpidesse. Mõned aastad tagasi tabati Prantsusmaa piiril koeraküpsiste pakenditesse pakitud pangoliinide soomused. Kokku oli keelatud kaupa 90 kg jagu.

Looduskaitsjate väljahüüded, et pangoliinid surevad välja kiiremini ja varem, kui laiem üldsus nende olemasolust üldse teadlikuks saab, ei paista aga tarbijaskonda huvitavat. Viimastel aastatel on loomade küttimine suurenenud.

Ehkki enamikus Aasia riikides, selahulgas Kambodžas on pangoliinide küttimine keelatud, on seaduste elluviimine on nõrk ja kohalikke salakütte motiveerib loomade püük vahendajatele müümise eesmärgil.

Pangoliinide kurva saatuse põhjuseks on nende eriline välimus. "Välimus ongi pangoliinide kõige suurem probleem," sõnas Anette Olsson. "See loomake on väike, veidra välimusega ja tema kadumine võib toimuda nii, et keegi seda ei märkagi."

Riigid, kes on loomakese säilimise pärast mures, tahavad pöörata selle pangoliinide kaitsele rohkem tähelepanu ja teha ühiseid jõupingutusi liigi säilimise nimel. 2016. aastal Vietnamis toimuval loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni konverentsil tahtakse pangoliinidega toimuvat priotseetse küsimusena esile tõsta.

Sipelgaõgija sugulane?

Aasias elavad vaiksed ja öise eluviisiga soomusloomad on nii harudlased, et isegi teadlased alles uurivad nende füsiloogiat ja käitumist. Varem arvati pangoliinid olevat kauges suguluses siplegaõigijate ja laiskloomadega, aga geneetiliselt olevat pangoliinid lähedasemad hoopis neile loomadele, kellega nad välimuse poolest kuidagi ei sarnane, näiteks hiidpandadega ja pesukarudega.

Pangoliinidel on nõrk nägemine, aga putukate leidmiseks on neil hea nina ja tugevad küüned, et mullast siplegaid ja termiite kaevata. Putukate söömiseks on neil pikk ja kleepuv keel. Sarnaselt skunkidele võivad ka pangoliinid ohu korral lasta ebameeldiva lõhnaga vedelikku.

Allikas: The New York Times, The Huffington Post

Jaga
Kommentaarid