Merisiga (Cavia porcellus) on näriliste seltsi okassealiste alamseltsi merisigalaste sugukonda merisea perekonda kuuluv imetaja. Vaatamata oma nimele, ei ole merisead sead ega pärine Guineast (ing. k Guinea pig). Merisead elavad looduslikult Lõuna-Ameerikas Andide kuivades orgudes. Merisead on Lõuna-Ameerika indiaanirahvaste kultuuris tähtsal kohal, peamiselt toiduna, kuid ka rahvameditsiinis ja usu rituaalidel.

Lääne ühiskonnas on merisead armastatud lemmikud alates 16. sajandist, kui hollandi meremehed esimesed loomad Euroopasse tõid. Kuna loomad toodi mere tagant ja nende häälitsused sarnanesid sigadele, siis kutsuti neid Madalmaades ja Saksamaal merisigadeks.

Tegu on karjaloomaga

Arvestada tuleks, et merisead on karjaloomad ning neid peaks vähemalt kahekesi pidama – emased koos, emased ja kastreeritud isane või isased koos. Viimane variant ei pruugi siiski õnnestuda, kuna mõni isane ei kannata enda kõrval teist isast, erandiks võib olla väiksest peast koos elanud isased.
Mitmekesi koos olles on merisead julgemad ning elavamad. Üksik loom võib jäädagi araks, olenemata kui palju temaga tegeletakse.

Merisea puur peab olema piisavalt suur, eriti kui ei ole võimalust neid iga päev jooksma lasta.
Ühele meriseale oleks sobilik puur põhjaga, mille pikem külg on vähemalt 80cm. Aga kuna merisigu tuleks pidada kahekesi, siis kahele meriseale on sobilik puur, mille pikem külg on vähemalt meeter, suurem on alati parem.

Puur peab kindlasti olema kergesti puhastatavast materjalist, mitte puust, kuna sinna imbub uriin sisse ning seda pole võimalik puhastada. Puuri peaks puhastama kord nädalas, vajadusel sagedamini. Hea oleks ka puuri põhi sooja veega ära loputada.

Kui loomadel on kujunenud oma kindlad pissinurgad, siis võib neis tihedamini aluspanu vahetada. NB! Kui sa aluspanuga koonerdad, pead seda tihedamini vahetama. Parem pane paksem kiht, mis imab ka paremini.

Samuti ei tohi puuri põhi olla võrest, kuna see teeb nende väikestele jalgadele haiget. Aluspanuna ning ka puuri sisustus ei tohiks sisaldada okaspuud. Aluspanu võiks olla ka võimalikult vähe tolmav.
Merisea puurid on ühekordsed, neil pole lisakorruseid vaja. Samas võib puuris olla poolkorrus, mille all on hea magada ning sellele asetatud värske toit ei saa saepuruseks. Puuri sisustamisel peaks jälgima, et neile jääks piisavalt palju jooksuruumi. Meriseale meeldib joosta ringe.

Reageerib külmkapi avamisele

Merisead on väga nutikad. Nad õpivad kiiresti ära olukorrad, kui on tõenäosus saada süüa. Näiteks külmkapi avamine, kilekoti krabistamine, kuivtoidu hääl jms. Kõige tähtsam – merisead on rangelt taimetoidulised ning loomse toidu andmine on keelatud! Kasulik pole anda ka igasugu pähkleid, need sisaldavad liialt rasva. Ka ei tohi anda teiste loomaliikide toitu või maiuseid, inimeste toitu, maitsestatud või magusaid asju.

Merisea toit peab sisaldama C-vitamiini, kuivtoidus peab see sees olema. Nagu inimesed ei suuda merisea organism seda ise toota. Terve merisiga vajab umbes 10-30 mg C-vitamiini 1 kg looma kehakaalu kohta päevas, haiged ja tiined loomad natuke rohkem. Kui loom on terve, siis ei pea andma lisaks vitamiini, ta saab need toidust kätte. Kuivtoidud, mis on mõeldud mitmele loomaliigile, ei sobi tegelikult kellelegi. Kui ostad kuivtoitu, siis ikka sellist, mis on merisigadele mõeldud ning sisaldab C-vitamiini.

Merisea põhitoit on hein, mis peab tal kogu aeg kättesaadaval olema, samuti puhas vesi. Kui merisiga on ülekaaluline ning dieedil, siis tuleb vähendada kuivtoidu hulka, mitte kunagi ei tohi vähendada heina kogust. Veel või meriseale anda värskeid juur- ja köögivilju: kurk, tomat, porgand, paprika, kaalikas jms. Ka võib puhtast kohast korjata notsudele värsket muru. Kui sa ei tea, kas tohib notsule mingit taime süüa anda, siis parem ära anna. Värskega ei tohiks siiski liialdada, neil võib kõht lahti minna.

Haige loom vajab kiirelt arsti

Merisead on üldjuhul terved loomad ning ei pruugi kunagi haigeks jääda. Terve siga on energiline, sööb/joob korralikult, reageerib ümbruskonnas toimuvatele muudatustele (nt keegi teeb häält, käib toas ringi). Tema silmad on ei ole rähmased, karv on puhas ja läikiv, ta ei süga end üleliigselt, lõikehambad on kohakuti ja ühepikkused, käpad on puhtad, väljaheited on piklikud ning tahked.
Kui märkad muutusi oma notsiku käitumises või söömisharjumustes – varem energiline notsu lesib ainult nurgas, ei söö/joo, siis pöördu viivitamatult loomaarsti poole. Merisead ei näita tavaliselt oma haigusi kuni viimase hetkeni välja ning haigena paistev notsik võib kiire arstiabita surra.

Merisea plussid ja miinused

+ Temaga pole vaja käia iga päev õuse pissil/kakal nagu koerte/kassidega
+ Ta ei ole öise eluviisiga, nagu enamus närilisi. Ta on kõige aktiivsem õhtuti, kui hakkab hämaraks minema.
+ Ta ei ole agressiivne ja hammusta, küünista ega kraabi, kui sa just talle haiget ei tee.
+ Sööb vähem, kui kass, koer või küülik.
+ Ei kasva väga suureks.
+ Elab kauem, kui tavalised pisinärilised.
+ Ei vaja mitmekordset puuri, kuna talle ei meeldi ronida.
+ Lühikarvalised ei vaja karvahooldust.
+ Olenevalt loomast võib natutida süles olemist.
+ Ajapikku on võimalik ära õppida nende häälitsuste tähendused – anna süüa, rõõmustamine, hirm, uudishimu jne.
+ On piisavalt tark, et ära õppida paar trikki.
+ Ei söö oma poegi, nagu mõned närilised.

- Teda ei saa võtta metsa jooksma ega randa ujuma nagu koera.
- Ta pole nii intelligentne nagu koer.
- Ta on üsna arg loom, kelle julgemaks saamiseks peab varuma aega ja kannatust.
- Neid peab pidama vähemalt kahekesi ning seetõttu on neil ka vaja suuremat puuri.

Puuris peavad olema

Joogipudel – värske vesi peab olema alati kättesaadav, isegi kui sulle tundub, et ta ei joo. Alati, kui vahetad vet, kontrolli sõrmega, kas pudelist ikka vett tuleb.
Heinasõim – ka hein peab meriseal kogu aeg kättesaadav olema – see on nende põhitoit. Hea oleks, kui heinasõim oleks selline, kuhu ruigam sisse ei saa ronida. Nii sõilib hein kauem puhtana. Heina võib ka niisama puuri põhja panna, notsudele meeldib selle peal lamada.
Toidunõu – võiks olla raskem keraamiline kauss, mis on selline, et merisiga ei magu sinna sisse istuma. Vahel võivad nad seisma jäänud toidu lihtsalt täis pissida. Samas ei pea kuivtoit terve päev ees olema. Seda võib anda neile kas hommikul ja õhtul või siis ka ainult üks kord päevas. Kui palju luivtoitu võib päevas anda, leiad tavaliselt kuivtoidu pakilt, aga rohkem, kui peotäis ei soovita anda. Liigne kuivtoit teeb paksuks.
Soolakivi – eriti vajalik on see suvel, kui notsud joovad palju vett, kuna veega viiakse organismist välja ka soolad. Soolapuuduses võivad notsud inisese käsi lakkuma hakata.
Maja/varjualune – hea oleks, ku notsul on koht, kuhu ta saab varjuda ja omaette olla. Maja ostmisel peaks arvestama täiskasvanud merisea suurusega. Müüakse nii plastikust kui puidust maju. Maja peaks kindlasti olema ilma põhjata. Kui majal on aken, siis peaks see olema nii võike, et tal ei mahuks sealt pea läbi, muidu võib ta sinna kinni jääda.
Kiik – võib olla, võib ka mitte olla. Mõnele loomale meeldib väga selles lösutada, mõni ei tee sellest väljagi.
Igasuguste jooksurataste ja -pallide kasutamine merisigadel on rangelt keelatud!

Tervis

• Normaalne kehatemperatuur: 37,2-39,4 o C
• Pulss: 240-350 lööki/min
• 40-150 hingetõmmet/min, keskmiselt 80
• Normaalkaal: emasel – 700-900g, isasel – 900-1200g
• Keskmine eluiga: 5-6 a, maailma vanim merisiga elas 14a ja 3k.