Tuataarad

Tuataara on eelajaloolise välimusega sisalikulaadne loom, kes elab Uus-Meramaal. Tema lähimad sugulased on juba ammu välja surnud ja seega pole imeskspandav, et tuataara meenutab oma seljal ja sabal pikisuunas paikneva sakkidereaga veidi draakonit. Loom, kes sarananeb välimuselt Maa peal koos saurustega elanud esivanematega, kasvab enam kui 0,5 meetri pikkuseks.

Tuataaral on päris mitu harvaesinevat omapära. Näiteks on tema pealael valgustundlik piirkond, valge nahalaik, mida mõnikord nimetatakse ka kolmandaks silmaks ja mis looma täiskasvanuks saades ajapikku kaob. Tuataarad võivad peatada hingamise tunniks ajaks. Tuataarad vananevad tõeliselt aeglaselt - nad saavad täiskasvanuks alles 13-20-aasta vanuselt ja vabas looduses võivad elada terve sajandi.

Karpkalad ehk koid

Tegemist on karpkaladest aretatud ilukaladega, keda peetakse tiikides või akvaariumides. Need ilusad ja värvilised kalad elavad keskmiselt 50 aastat vanaks. Kuid olenevalt geneetilisest eelsoodumusest ja sellest, kui hästi nende eest hoolt kantakse võivad karpkalad ehk koid elada isegi sada aastat vanaks või veidi kauemgi. 1977. aastal surnud kalake Hanako olevat olnud koguni 226 aastat vana! Vanus tehti kindlaks uurides Hanako soomustel olnud mikroskoopilisi ringe.

Flamingod

Vangistuses elavad need linnud keskmiselt 40-aastaseks. See teeb umbes 10 aastat kauem, kui nad elaks vabas looduses. Austraalias Adelaide loomaaias elanud flamingo nimega Greater elas koguni 83-aastaseks. Pikaealine lind elas üle nii Teise maailmasõja kui ka nooremate flamingode tema vastu suunatud kiusamised. Viimaks tõid vanusega kaasnenud komplikatsioonid kaasa eaka linnu surma.

Bakterid

Maailma kõige pikemaealiste olendite leidmiseks tuleb heita pilk ookeani põhja. Seal elavatel bakteritel on nii aeglane ainevahetus, et teadlased kõhklevad, kas neid saabki nimetada elusorganismideks selle sõna kõige klassikalisemas tähenduses. Nad võivad elada miljoneid aastaid vanaks.

Allikas: Mentalfloss