SAA TUTTAVAKS: See on maailma enim kaubeldud, ent vähim tuntud haruldane imetaja

 (1)

SAA TUTTAVAKS: See on maailma enim kaubeldud, ent vähim tuntud haruldane imetaja
SoomusloomKuvatõmmis

Seda looma salakütitakse 82 korda rohkem kui ninasarvikuid ja tervelt 1000 korda rohkem kui tiigreid, ent kas teame üldse, kes ta on? Teda kutsutakse soomusloomaks. Oma välimuselt sarnaeb ta vöölasega, kuid kummalisel kombel ei ole ta tema lähisugulane. Ta on ohustatud ja haruldane imetaja.

Soomusloom ja vöölane on parim näide konvergentsist, kus kaks liiki arenevad eraldi, kuid osutuvad lõpuks funktsionaalselt sarnasteks, kuna on kohandunud eluks analoogilises keskkonnas. Nende kahe puhul tähendab see urgude kaevamist ning sipelgate ja termiitide söömist.

Neist sarnasustest hoolimata on soomusloom hämmastavalt unikaalne. Ta põlvneb otseliinis imetajatest, kes elasid ajal, mil dinosaurused 80 miljoni aasta eest Maal ringi kõndisid. Inimese liini päritolu pikkuseks on vaid vähem kui kümnendik sellest ajast. See on ainus soomustega kaetud imetaja Maal. Looduslike röövloomade vastu on soomusloomal väga tõhus kaitse: rünnaku korral rullib loom end kerra ja teravad soomused moodustavad peaaegu läbimatu soomusrüü. Teiseks kaitsevahendiks on mürgine hape, mis tõenäoliselt ei kandideeri kunagi maailma parima lõhna tiitlile.

Soomusloom on nii unikaalne, et taksonoomias on neile antud omaette selts: Pholidota, millest neli liiki elab Aafrikas ja neli Aasias. Nad on öise eluviisiga, üksildased ja arglikud. Soomuslooma keel pikem kui tema keha. Mõned liigid suudavad saba abil puuokstel rippuda, samas kui teised kaevavad nii suuri urge, kus inimene saab püsti seista. Soomusloomale on iseloomulik ka omapärane ja väga hoolitsev kutsikate kasvatamise viis. Soomuslooma poegi nimetatakse kutsikateks. Esimesed kolm elukuud kannab ema kutsikaid oma sabal. Pärast sabalt lahkumist ja ise kõndima hakkamist hoiavad nad veel kaks aastat ema lähedusse, kuni on täiskasvanuikka jõudnud ja piisavalt vanad, et alustada omaenda elu.

Loe veel

Seotud lood:

Soomuslooma kurb saatus

Õnnetuseks on vöölane ja soomusloom neile tähelepanu osutamise poolest teineteisest kaugel nagu Maa ja Kuu: kui üks on tuntud Brasiilia jalgpalli maailmameistrivõistluste maskotina, siis teist süüakse vaikselt väljasuremise suunas.

Igal aastal tapavad salakütid hirmuäratava arvu ehk 100 000 soomuslooma. Selle tulemusena on kõik kaheksa soomuslooma liiki ohustatud, kusjuures IUCN tõstis hiljuti kaks Aasia liiki kriitiliselt ohustatud imetajate sekka. Ent nendega seotud ebaseaduslik kaubandus õitseb sellest hoolimata. Ühel eriti kurval juhul päästeti Vietnamis 42 soomuslooma salaküttide käest ja anti metsavahtidele üle, kuid selle asemel, et saata nad tagasi nende looduslikku elupaika, müüsid metsavahid nad rohkem kui 11 000 dollari eest restoranidele maha. Ehkki raha on konfiskeeritud, ei mõistetud metsavahte nende kuritegudes süüdi – nagu juhtub tihtipeale, kui tegemist on soomusloomadega seotud ebaseadusliku kaubandusega.

Nende kallihinnaline liha (kilogrammi hind võib ulatuda kuni 250 dollarini) on delikatess ning on kujunenud Hiinas ja Vietnamis staatuse sümboliks, kus soomuslooma loodetest keedetud suppi müüakse universaalse eliksiirina – olgu siis tegemist oma mehelikkuse pärast muretsevate noormeeste või noorte emadega, kes tahavad imetada. Nende soomuseid ihaldatakse ka traditsioonilises meditsiinis, kus tõendamata väidete põhjal ravitakse nendega kõike alates aknest kuni vähini; ja seda vaatamata asjaolule, et soomused koosnevad peamiselt keratiinist, mis on täpselt sama ehk keemiliselt identne valk, mida leidub meie küüntes, ninasarviku sarvedes ja linnu küünistes.

See, mis muudab soomuslooma ainulaadseks – nimelt asjaolu, et nad on ainsad soomustega imetajad – võib osutuda nende suurimaks veaks.

Allikas: iflscience.com

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare