Kaheksajalal on teatavasti kaheksa kombitsat. Isasloomal täidab üks neist ka sugukombitsa ehk peenise rolli. Seda kombitsat nimetatakse tänapäeval hektokotüüliks.

Kui üldiselt elavad kaheksajalad üksikut ja üsnagi üksluiset elu, veetes enamuse oma elust toitu otsides ning ookeanipõhja sonkides, paarituvad kaheksajalad õige hetke saabudes väga omapärasel moel. Paljude kaheksajala liikide jaoks on see viimane asi, mida nad oma elus teevad, sest paaritumine kujutab endas nende jaoks suurt ohtu.

Emasloom on isasest üldjuhul mitu korda suurem, näljasem ja võimeline oma liigikaaslasi sööma. Enese kaitseks peab isane emasloomale väga ettevaatlikult, õigel ajahetkel ja õige nurga alt lähenema. Üldjuhul proovib isasloom emasega turvalist distantsi hoida ning venitab oma sugukombitsa emase poole välja nii pikalt kui vähegi võimalik, asetades sellle lõpuks emaslooma mantliõõnde. See on avaus, mida emasloom kasutab hingamiseks, jääkainete ja mustuse kehast väljutamiseks.

Osad liigid ootavad ka hetke, mil emasloom toidu otsimise ja söömisega hõivatud on, siis ei pööra emasloom isase tegutsemisele liigset tähelepanu ja seetõttu on see variant isase jaoks ohutum. Paljude kaheksajala liikide isaslooma sugukombits rebeneb pärast spermatofoori võtmist isaslooma keha küljest lahti ja jääb emasloomaga seotuks kuni viljastumiseni, see annab isasele võimaluse põgeneda. Kui isasel see keerukas paaritumisetsükkel edukalt õnnestub, siis on tema elu eesmärk täidetud. Ta on nõrk ja vaikselt hukub.

Enne, kui emasloom kurnatusest sureb, pühendab ta oma järele jäänud päevad tagamaks, et tema tuhanded järglased munadest edukalt kooruksid. See kummaline paaritumisprotsess loob umbkaudu 56 000 muna, millest umbkaudu vaid kaks jõuab täiskasvanuikka ning seejärel kordab seda tsüklit taas.