Uhkeldav sulestik ei taga mitte tugevamatele isenditele ellujäämist, vaid järglasi saavad kõige seksikamate ja uhkemate sulgedega isendid, väidab teooria.
Kanada Queens'i ülikooli teadlased jälgisid paabulindude paaritumist ning leidsid, et isastel, kelle sabal on rohkem silmakujutisi, polnud emaste seas rohkem lööki.
Roslyn Dakin ja Robert Montgomerie leiavad ajakirjas Animal Behaviour, et see läheb teravalt vastuollu varasemate paabulindude käitumise kohta tehtud eksperimentide tulemustega. Nad pakuvad ka selgituse, miks emased paabulinnud vahel ei hooli isaste paabulindude kaunitest sulgedest.
Paabulinnu sulgedel olevate silmade järgi võis üsna täpselt ennustada isaslinnu paaritumisedu, näitab varasem Inglismaal tehtud uuring. Isaslindude seast valis emaslind selle, kelle sabal oli kõige rohkem silmatäppe, ütles Newcastle’i ülikoolis paabulindude uurimisega pikka aega tegelenud Marion Petrie.
Kui isaslinnu sabast 20 silmatäppi välja kärpida, nullis see igasugused paaritumisšansid. Kui täppidega suled tagasi pandi, oli isaslind taas emase huviorbiidis.
Kuid 2008. aastal avaldasid jaapanlased seitsme aasta jooksul kogutud andmete põhjal artikli, milles väitsid, et isaslinnu sulestik ei mänginud paaritumisedus mingit rolli.
Nüüd leidsid Dakin ja Montgomerie sama Kanada ja USA paabulindude populatsioonide seas. Nad kordasid Petrie eksperimenti ja kärpisid isaslindude sabasulgi. Isaslinde, kelle sabal vähem silmakujutusi, saatis paaritumises väiksem edu.
Kuid võttes kõrvale ka varasemad samalaadsed uuringud, ilmnes, et kolm neljandikku eri uuringutes edukaimalt paaritunud isaslindude puhul polnud silmatäppide arv sabasulgedel mingi edu näitaja. Tõsi, need, kel silmakujutisi vähem - kõigest 120-130 täppi kogu saba kohta, olid määratud kaotajate sekka. Neil polnud loota mingit edu. Ehk siis sabasulestiku puhul ei ole tähtis selle ülevoolav uhkus, seevastu liigne täpinappus ei ole hea.
Selle põhjal oletavad nad, et lindude puhul eksisteerib mingi künnis, kui palju silmatäppe on minimaalselt vajalik, et paaritumismängudes edukas olla.