Oskar on peagi 1-aastaseks saav siilipoiss, kes mind seda artiklit kirjutama ajendaski. Rottide ja muude näriliste kõrval on siil tore vaheldus ja pärast aastaid arvuti taga siilivideosid vaadates ja nende koduspidamise kohta uurimistööd tehes on nüüd tulemus podiseva okaskera näol olemas. 

70 värvi siile

Kui mõni lugeja arvas, et koju sai toodud metsast leitud siil (nagu nii mõnigi seda teinud on), siis tegelikult on asi siiski legaalne. Aafrika kääbussiili, nagu nimigi ütleb, Eesti metsadest ei leia ning meie metsaasukast erineb ta palju. Öösel tegutsevad kääbussiilid on väiksemad ning nende okkad on pehmemad/nürimad, mis tähedab, et neid saab edukalt ka käes hoida. Viimane aga nõuab veidi kannatlikkust. Kui siil on piisavalt sotsialiseeritud ja omaniku lõhnaga harjunud, on teda kõige lihtsam puurist välja võtta kahe käega tema kõhualusest haarates, sest seal neil okkaid ei ole. Siili tõstmiseks on internetis mitmeid õpetusvideosid. 

Aafrika kääbussiile, nagu ka paljusid teisi kodulemmikuid, leidub igale maitsele. Kes soovib albiinot, kes šokolaadikarva, kes hoopis hõbedat. Välismaiste saitide sõnul on okaskerasid võimalik valida lausa 70 erineva värvi hulgast. Eestis küll laia valikut ei ole, kuid aastatega on neid siin aina rohkem kohata. Loomapoodides pakutavatest loomakestest tasuks eemale hoida, sest transpordi käigus tekitatud stress on loomast välja imenud viimsegi elurõõmu. Siilide kuulutustel on kõige parem silma peal hoida osta-müü keskkondades või pisilemmikute ja eksootiliste loomade saitidel, kus tavaliselt kevaditi beebibuum on. Keskmiselt maksavad siilid kasvataja või nn maaletooja käest ostes 150 eurot, loomapoes on hind kallim. Sellise summa eest saab vahva seltsilise 4-7 aastaks, heal juhul ka kuni 10 aastaks. 

Siili saab potile õpetada

Kääbussiili eest hoolitsemine on väga lihtne. Võib öelda, et siil on laisa inimese loom. Korrapärase koristamise juures puur ei haise, hädad tehakse tavaliselt ühte nurka. Hea tahtmise juures on neid võimalik isegi „potil“ käima treenida, kuid mõni siil ei pruugi seda isegi väga hea tahtmise juures selgeks õppida. 

Eluasemeks võib loomakesele meisterdada kas või kodutarvete poest ostetud plastkasti, samas võib ka traditsioonilist puuri kasutada. Viimase puhul peab arvestama, et siilid on tragid ronijad ja pisikestest vahedest läbipugejad, mistõttu võivad näiteks jänesepuuri võred liiga laiad olla. Pesa peab olema võimalikult suur, sest siil vajab jooksuruumi, mõnusat aset, kuhu end magama sättida ning ka jooksuratast. Rääkimata toidukausist ja joogipudelist, mis on iga looma puhul nagunii iseenesest mõistetav. 

Magamisasemeks sobib siilile hästi mõni pappkarp või, mis minu Oskarile kõige rohkem meeldib, vana t-särk või fliisijupp. Sinna kerib ta end mõnusalt sisse ja tunneb end tõenäoliselt mugavamalt ja soojemalt kui karbis. Kindlasti tuleks puuri asetatav riidejupp enne üle kontrollida, sest väikestesse aukudesse võivad siili jalad kinni jääda. Kuna looduses jooksevad siilid väga palju, tuleks neile seda ka kodustes tingimustes võimaldada. Selleks sobivad hästi jooksurattad, kuid Eesti poelettidelt leiab tavaliselt pisikesi hamstritele mõeldud rattaid, mistõttu tuleks korrektse ratta puudumisel see ise valmistada. Kes aga arvab, et kõik eelnev ei ole talle sobilik, võib oma siilikest kodus lahtiselt pidada. Selleks on aga eritingimused, millest, nagu ka kõigest muust, saab internetist täpsema ülevaate. 

Toidu suhtes valimatu

Toidu poolest on siil üpris valimatu, omanik peab vaid ohtlike ja ebasobivate söögipooliste listil näpuga järge ajama. Oskar, minu aafriklane, sööb igapäevaselt madala rasvasisaldusega kassikrõbinaid (rasvasisaldus alla 10% ja proteiinisisaldus umbes 40%) ja vahelduseks ka kassikonservi. Kuivtoit peab olema kvaliteetne ning inglismaised siilisaidid soovitavad tungivalt spetsiaalselt siilidele mõeldud kuivtoidust kauge kaarega mööda kõndida. 

Siil sööb

Lisaks eelnimetatule võib siilile pakkuda erinevaid juurvilju, puuvilju, muna. Maiustusena armastavad nad süüa jahuusse (leiab kalastuspoodidest). Enne siilile serveerimist tuleks ussid tappa, sest elav uss võib maiustaja sisikonda kahjustada.

Aafrika kääbussiilide puhul on huvitav see, et kui neile pakkuda midagi uut ja huvitavat, võivad nad teile sama pakkuda! Taolist trikki võib proovida näiteks korianderiga. Kui siil on koriandrist maitse suhu saanud, keerab ta pea tagumiku poole ja hakkab suust vahtu välja ajama, ise seda samal ajal keelega okastele määrides. Keegi ei tea siiani, mis sellise käitumise põhjuseks võib olla, kuid arvatakse, et siil üritab oma lõhna maskeerida või käitub vaht teistele liikidele mürgina/tõrjevahendina. Olenemata tõelisest põhjusest võib vaatepilt lõbus olla!

Kodustatud siilide puhul tuleb ilmtingimata tagada loomale soojus. Kui temperatuur langeb alla 25 või 20 kraadi, on oht talveunele. Talveuni aga erinevalt metsas elavatele siilidele võib saatuslikuks saada. Aafrika kääbussiil ei pea ega tohigi talveund magada! 25-kraadise soojuse peab tagama aastaringselt, selleks sobivad hästi soojuslambid.

Siilisõbra tähelepanekuid

  • Tavaliselt siilid ei hammusta. Kaitsmiseks tõmbab siil end kerra ning hammustab ta vaid äärmisel juhul. Kui juhtub, et näpp ongi siili hambusse sattunud, tuleks seda tema poole lükata, sest see tekitab temas ebamugavustunnet ning näpp lastakse lahti. 
  • Siili tuleks aeg-ajalt pesta. Nad on ka väga osavad ujujad, kuid esmalt tuleks siili veega harjutada.
  • Aafrika kääbussiilid on aktiivsed öösel. Küll aga on nad üleval hommikul, kui pererahvas tööle-kooli lähevad ning ka õhtul enne magamaminekut.
  • Siilidele ei tohi pakkuda piima ega ka piimatooteid! 
  • Aafrika kääbussiilid on vaiksed loomad, kuid ärritudes või ehmudes teevad susisevat/podisevat häält.
  • Siilil on saba ja üpris pikad jalad! Kuigi tegu on loogilise ja üldtuntud faktiga, on nii mõnigi inimene siili saba nähes üllatunud
  • Siilid, nagu ka kõik teised lemmikloomad, võivad haigeks jääda. Sellele viitavad muudatused käitumises või väljaheites. Parasiitide puhul sügab siil ennast tihemini.