ŠOKEERIV | Mõtle kaks korda enne, kui sööd ehk millisel viisil valmib delikatess foie gras?

 (6)

ŠOKEERIV | Mõtle kaks korda enne, kui sööd ehk millisel viisil valmib delikatess foie gras?
Pixabay

Foie gras ehk rasvamaks on eritõugu spetsiaalsel nuumal olnud hanede või partide maks, mille rakkudel on rasva hüpertroofia ehk haiglane suurenemine. Küll aga peetakse seda delikatessiks ja kahtlemata kuulub see nii mõnegi gurmaani toidulauale.

Selleks, et rasvamaksa toota, suruvad töölised isaslindude kurgust kaks korda päevas alla toru, mille kaudu pumbatakse ligikaudu kilogramm teravilja ja rasva pardi kõhtu. Hanede puhul on kogus topelt suurem ja neid sundtoidetakse kaks korda päevas. Selle tulemusena paisub linnu magu normaalsuurusest kümme korda suuremaks. Linnud püsivad vaevu jalgel, sest nende alakõht on liialt raske ja stressist proovivad nad üksteist rünnata.

Linde hoitakse pisikestes puurides, mis on tihedalt üksteise kõrvale surutud. Samuti katab lindude keha nende endi väljaheited, sest nad ei lahku mitte kunagi puurist, mistõttu ei saa nad ennast puhastada. Üks reporter, kes üht foie gras farmi külastas, ütles, et linnud on lojud ja elutud, sest neid kimbutavad erinevad tervisehädad.

Partide ja hanede seas, keda sundsöödetakse, on suremus 20 korda suurem kui lindude seas, keda ei sundsöödeta. Kuna rasvamaks jaoks on kõlbulikud vaid isaslinnud, siis iga aasta visatakse elusalt peenestisse ligikaudu 40 miljonit emaslindu. Nendest tehakse väetist või kassitoitu.

Seotud lood:

Ühes uurimuses külastati New Yorkis asuvat Hudson Valley Foie Gras tehast. Tuleb välja, et üks tööline peaks sundsöötma 500 lindu kolm korda päevas. Tempo on aga niivõrd suur, et tihti kohtlevad töölised linde julmalt, mille tagajärjel paljud linnud surevad. Kuna erinevate organikahjustuste tõttu sureb palju linde, siis lisatasu saavad eelkõige need töötajad, kelle käe läbi sureb kuus vähem kui 50 lindu.

Loe veel

Teine juurdlus, mis 2013. aastal samas Hudson Valley tehases tehti, näitas, et sundsöötmisele eelnevalt surutakse tuhanded pardipojad ülisuurde laohoonesse kokku. Tingimused on identsed sundsöödetavate broilerite ja kalkunite elutingimustele. Tehases käinud inimene kirjeldas, et parte tiritakse kasvõi kaelapidi toru juurde, millega linde sundsöödetakse. Seejärel lukustatakse linnu jalad võre külge, et ta ei saaks põgeneda ja nii surutakse metalltoru linnu kurgust alla.
Hudson Valley Foie Gras tehase sõnul sureb iga aasta ligikaudu 15 000 lindu enne, kui nad ära tapetakse. Iga nädal müüb firma aga umbes 5000 rasvamaksa. See on delikatess.

Ühe maailma suurima rasvamaksa tootja Rougié tütarfirma Palmex, Inc., mis asub Montreali lähedal, kasutab teistsuguseid puure. Puur on niivõrd kitsas, et lind mahub end seal vaevalt liigutama, kuid mitte ümber pöörama. See muudab aga tööliste jaoks lindude sundtoitmise lihtsamaks. Samasugused tingimused on kasutusel ka teistes Prantsusmaal asuvates foie gras farmides.

Selle julmuse vastu on Prantsusmaal aga raske midagi ette võtta, sest kui firmat kohustatakse kasutama kas või natukenegi suuremat puuri, kaalub firma Hiinasse kolimist, kus puuduvad seesugused seadused. Küll aga keelustab näiteks Ameerika Ühendriigis asuv California rasvamaksa tootmise. Loomade ja lindude sundsöötmine on keelatud näiteks Israelis, Saksamaal, Norras ja Suurbritannias. India on keelustanud foie gras sisseveo, mis tähendab, et seda ei tohi mitte kuskil seaduslikult müüa.

Allikas: peta.org

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare