Soovitusi värskele tšintšiljaomanikule


Soovitusi värskele tšintšiljaomanikule
Tšintšilja ehk villakhiir.Wikimedia Commons

Tšintšiljad on armsad kohevakarvalised loomakesed, kelle pidamine koduse lemmikloomana ei ole keeruline. Algajatele tšintšiljapidajatele jagab soovitusi loomaarst Inessa Zaitseva.

Tšintšiljad, eesti keeles villakhiired on pärit Lõuna-Ameerikast Andide mäestikualadelt. Seal elasid nad kaljulõhedes, asustades suuri alasid 900 – 4500 meetri kõrgusel merepinnast. Kõrgmäestiku karmides tingimustes vastupidamiseks on neil tihe (ühest karvanääpsust kasvab välja kuni 80 alus- ja pealiskarva) karvkate.

Välimuselt sarnanevad tšintšiljad pigem orava või jänesega kui hiire või rotiga. Nad erinevad teistest närilistest selle poolest, et neil on umbes 10-20 cm pikkune suur karvane saba nagu oraval. Villakhiire keha keskmine pikkus on 30 cm ja loom kaalub 470 – 900 grammi.

Tšintšilja on ööloom. Sellepärast on tal ka suured silmad, kõrvad ning kompimiseks mõeldud pikad 20 cm pikkused vurrud. Päeval loomake tukub, aga õhtupoolikul muutub erksaks.
Eestisse jõudsid esimesed 50 tšintšiljat 1990. aastal Ameerikast ühe toetusprogrammi raames, et edendada Eesti põllumajandust.

Lemmikuna peetavate tšintšiljade eluiga on 10-15 aastat, üksikud on elanud ka 20-aastaseks.

Miks tšintšiljadest on saanud armastatud lemmikloomad?

Tšintšiljad on armastusväärsed ja armsad loomakesed. Nad nõuavad vähe tähelepanu, kuid nad võtavad selle vastu, kui neile seda anda. Tšintšiljad hoiavad ennast väga puhtana. Õnneks on nende karv nii paks, et kirbud ja muud parasiidid ei saa sinna "pesa" teha.
 Tšintšiljade eest on lihtne hoolt kanda ja neid võib nädalavahetuseks üksi jätta. Nagu ööloomad ikka, on tšintsiljad päeval vaiksed ja õhtuti kui pererahvas töölt või koolist koju tuleb, on nende kohevakarvalised tšintšiljadest lemmikud alati valmis tähelepanu vastu võtma ja mängima. Tsintšiljade toimetamist on huvitav jälgida ja seda eriti siis, kui tabada neid mänguhoos innukalt tuuseldamas. Loomakesed on väga tänulikud iga pisikesegi mänguasja eest, olgu see kasvõi puuoks või WC-paberi rulli toruke - neile ei ole väga palju vaja, et olla õnnelikud.

Tšintšiljad on väga mänguhimulised ja uudishimulikud loomad, kellele meeldib joosta ja hüpata. Leebe ja sõbraliku iseloomuga villakhiired hammustavad vaid siis, kui neid ehmatatakse. Päeval tšintšiljad magavad, mistõttu vajavad nad rahulikku ümbritsevat keskkonda. Liiga aktiivne keskkond ja palju lärmi võivad põhjustada stressi. Seega sobivad tšintšiljad inimesele või perekonnale, kes päeval töötavad ning soovivad endale õhtul koju tulles mängusõpra.

Tšintsiljad on taimetoidulised

Tšintšiljad söövad põhiliselt kuiva granuleeritud toitu ja heina, mille kvaliteet peab olema väga hea. Toit peab olema värske (valmistamisest ei tohi olla möödas rohkem kui kuus kuud) ja hein ei tohi olla kunagi hallitanud. Hein peab pidevalt ees olema, graanuleid tuleks anda päevas 2-3 supilusikatäit.
Lisaks võib juurde pakkuda ka kaerahelbeid, maistustena rosinaid, päevalilleseemneid või pähkleid (mitte rohkem kui 2-3 tükki päevas). Poes müüdavate tšintšiljade maiustega ei tohi samuti liialdada.
Kindlasti tuleb kasutada närimiskivi, sest liiga pikaks kasvanud hambad võivad looma surma põhjustada!
Väga oluline on see, mida loom juua saab. Kõige parem on filtreeritud kraani- või kaevuvesi. Kindlasti ei peaks andma destilleeritud või muud töödeldud vett. Veepudelit on kohustuslik iga täitmise ajal korralikult pesta.

Puur olgu suur

Puuri mõõdud peaksid olema vähemalt 50×50 cm ning kõrgus mitte alla 70 cm. Puuri kõrgus on väga oluline ja samuti see, et puuris oleks riiuleid, mis võimaldavad hüpata. Mida suurem puur, seda paremini loom end tunneb.

Võrkpuuri põhjas võiks olla allapanu, milleks sobib hästi peenike saepuru või saepurugraanulid.
Tšintšilja armastab puhtust ja loomake on peaagu lõhnata. On piisav, kui vahetate allapanu kord nädalas.

Lisaks toidunõule, heinakünale ja joogipudelile peaks puuris olema ka suurematele närilistele mõeldud toru või majake, kuhu loom saab soovi korral varjuda. Samuti peaks puuris olema puidust mänguasju või pappkarpe, et loomake saaks oma närimisvajadust rahuldada.

Loe veel

Selleks, et tšintšiljade ülipehme karv püsiks heas korras, on neil kindlasti vaja suplemiseks spetsiaalset liiva. Lemmikloomapoest saate osta juba valmis liivavanni, aga selleks võib kasutada ka metallist või plastikust nõud mõõtudega 30x20x20 cm. Liivavann pannakse puuri 20-30 minutiks ja mitte harvemini kui kaks korda nädalas. Liiva ei soovitata jätta puuri kauaks, sest siis hakkavad tšintšiljad seda kasutama tualetina ja liiv tuleb välja vahetada. Spetsiaalset suplusliiva saate samuti osta lemmikloomakauplustest.

Sagedamini esinevad haigused

Kõhulahtisus - tunnuseks on ebakorrapärase kujuga ja pehmed junnid, mis kleepuvad tšintšilja ja puuri põranda külge. Seda võib põhjustada kopitanud hein, liiga palju värsket toitu või vetikad joogitopsis. Kõigepealt vaadake üle hein ja toit, et ei oleks hallitust. Kõhulahtisus võib olla põhjustatud ka teatud parasiidist. Paranemiseks tuleb tšintšiljale anda ainult heina, mitte graanuleid ja maiuseid. Samuti võib veel anda söetabletti.

Karvanärimine - tunnuseks on paljad kohad tagajalgade juures, harjasetaoline, pulstunud karv ja lahtised karvatutid. Põhjuseks võib olla stress, igavus, väike puur, häirimine päevasel ajal, ebasobilik elupaik. Puuri tuleks panna närimismänguasju, rohkem erinevat toitu, jooksuratas ja kõige parem oleks muretseda loomale suurem puur.

Kuumarabandus võib olla põhjustatud õhupuudusest, kõrgest temperatuurist, veepuudusest või päikese käes olemisest. Loom viia kohe külmemasse kohta või kasutada tema seisundi leevendamiseks külmapuhurit. Samuti võib puuri lähedusse panna jäätükke ja anda vett, mis võib olla ka veidi soolakas.
 Mitte kunagi ei tohi looma panna külma vette, sest see muudab olukorra veel hullemaks!

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare