Hundid

Lauset "kuni surm meid lahutab" võiks huntide puhul kasutada küll. Vabas looduses elades moodustab teineteist leidnud hundipaar ja nende järglased omaette karja. Kuna kutsikad sünnivad igal aastal, suureneb sellele vastavalt ka kari. Seega, kui märkate üksikut hunti lonkimas, siis natuke kaastunnet poleks paha, sest tegemist võib olla üksiku, vallalise hundiga, kes pole oma teist poolt veel leidnud või hoopis hundiga, kes oma surnud kaaslast leinab.

Koprad

Ainult 3% imetajatest on monogaamsed ning teineteist õnnelikult leidnud koprapaar võib kahtlemata olla eeskujuks, kuidas peret koos hoida. Peale paaritumist hoolitsevad need vilkad närilised oma suhte kestmise eest sama kirglikult nagu nad puid langetavad ja kuhilpesi rajavad. Ka kõik pojad kasvatatakse koos üles ning loomad jäävad kokku kuni emb-kumb paarilistest sureb.

Parasiit schistosoma mansoni

Sellest elusolendis pole õigupoolest midagi romantilist. Tegu on ussnugilistega, kes satuvad inimorganismi saastunud mageveest ning põhjustavad parasiit-nakkushaigust skistosomiaasi. Vees olevad haigusetekitaja larvid tungivad läbi naha inimorganismi, kus toituvad lümfisüsteemis ja kopsudes olevast verest. Kui vastsed südamesse jõuavad, hakkavad nad endale paarilist otsima ja kaaslase leidnud, liiguvad nad edasi veenidesse. Parasiidipaar on viljakas - koos toodavad nad umbes 300 muna päevas.

Gibonid

Kohevakarvalised ja oma päevi puuokstel kõõludes veetvad gibonid elavad keskmiselt 35 kuni 40 aastat ning nende elu ei möödugi pidevalt partnereid vahetades. Teineteist leidnud paaril on tugev side ja võrdne partnerlussuhe. Seda ka koos pisiperet kasvatades. Lisaks sellele, et nad kasvatavad koos poegi, korrastavad nad üksteise kasukat ja veedavad koos ka kvaliteetaega. Aga nagu alati — iga suhe pole täiuslik ja vahel võib kooselu untsu minna. Petmine ja lahkuminekud kuuluvad kahjuks ka vahel nende loomade maailma.

Loorkakk

Ehkki 90% loorkakkudest on monogaamses suhtes, ei tähenda see siiski, et nad vahel ei libastuks ja kõrvalepõikeid ei teeks. Kuid elukaaslast valides panustavad nad siiski ühele partnerile. Emase meelitamiseks kasutavad isaslinnud kakkude seas väga populaarset kurameerimisvõtet — kingivad oma tulevasele kaasale surnud hiiri. Kui emane vastab kraaksatavate häälitsustega, siis ongi tema poolt jah-sõna antud.

Valgepea-merikotkas

Kaugsuhted pole kunagi kerged, aga kotkad saavad hakkama. Linnud lendavad talvel ja migratsiooniperioodil üksinda, kuid saavad oma kindla paarilisega paaritumisajal uuesti kokku. Paarilise leiavad linnud enamasti viieaastaselt ja nende kooselu kestab vähemalt 20 pikka aastat.

Luiged

Isasluige pühendumisvõime on legendaarne. Lisaks selle, nad löövad kaasa pesa ehitamisel, aitavad nad pühendunult ka mune haududa.

Imperaator-ingelkala

See kaladest armastajapaar teeb kõike koos. Ehkki leebe välimusega, on nad oma elukoha suhtes vägagi kiivad. Nii nad veedavad päevi ujudes koos korallrahude vahel ja kaitstes usinalt oma territooriumi.

Allikas: Mentalfloss