"See, et kalad on vees, ei tähenda, et neid kõrgemad temperatuurid ei mõjuta," tõdeb pikaaegne akvarist Kati Härmits ja lisab, et akvaristidele võib olla soe suvi üks suurimaid väljakutseid esitav aeg.

Kõrgemad veetemperatuurid võivad akvaariumis tekitada hävingu sealsele ökosüsteemile kui temperatuuri reguleerimiseks ei rakendata vajalikke ettevaatusabinõusid. Tasub tagada, et akvaariumit käimas hoidev süsteem jääb terveks ka soojematel suvekuudel ning mõista, mis juhtub veega, kui see soojeneb. "Kindlasti tasub investeerida sobivatsse veejahutusvahenditesse, sest muidu võib tagajärgede likvideerimisega tegeleda kuni järgmise sooja suveni," tõdeb Härmits.

Kala- ja taimeliikidel on oma kindlad temperatuurivahemikud, mille juures neil kõige parem ja mugavam elada on. Kuna kalad on kõigusoojased, sõltub nende elutegevus just keskkonna ehk veetemperatuurist, mistõttu on ülioluline säilitada akvaariumis just konkreetsetele kalaliikidele sobiv temperatuurivahemik. Nii püsivad sealsed elanikud elus ja terved. Kui veetemperatuur hakkab ületama liigi eelistatud vahemikku, nagu mõnikord soojematel suvekuudel võib juhtuda, on oht järgnevate häirete tekkimiseks:

  • Soojem vesi kiirendab kalade ainevahetust, muutes nad aktiivsemaks, mida sageli nimetatakse hüperaktiivsuseks;
  • Kalade suurenenud ainevahetuse kiirus nõuab, et kalad saaksid rohkem hapnikku, kuid selle asemel on neil hoopis vähem hapnikku, sest soojem vesi ei sisalda lahustunud hapnikku nii palju kui jahedam vesi;
  • Hapniku taseme langus mõjutab ka aeroobseid baktereid lämmastikutsüklis, muutes bioloogilise filtratsiooni vähemefektiivseks. See põhjustab ammoniaagitaseme tõusu.

"Lisage ülaltoodud häiretele ka kalade suurenenud toidutarbimine, suurem hulk jäätmeid ja kiirenenud ainevahetus ning teil on kõik tingimused katastroofiks olemas," hoiatab Härmits akvaariumiomanikke kuuma suve eest.

Isegi, kui esmapilgul tundub, et kalad saavad hakkama ka mõni kraad soojema akvaariumiveega ja taluvad seda hästi, siis tasub Härmitsa sõnul sellesse siiski pisut skeptiliselt suhtuda. "Enamasti ei lase tagajärjed end kaua oodata – kahtlased haigestumised (enamasti siseorganite põletikud, harvem parasiithaigused), kummalised surmad jne. Ebasobivates tingimustes elavate kalade immuunsüsteem on nõrgem, sest kogu energia suunatakse elus püsimise ja organismi toimimas hoidmise peale. Nõrgenenud immuunsüsteem tähendab kalade puhul sama, mida inimestel – haigestumine on palju kergem tulema, sest organism ei suuda piisavat vastupanu osutada. Härmitsa sõnul on paljud bakterid ja parasiidialged kala kehas pidevalt olemas, vaja on vaid päästikut, et kala haigestuks.

Mida teha, kui akvaariumivesi on kalade jaoks liiga soe?

On olemas mitmeid lihtsaid viise, millega akvarist saab veetemperatuuri tõusu ennetada. Härmitsa sõnul võiks alustada akvaariumile sobiva koha leidmisest. "Mitte iialgi ei tohiks akvaariumit aknalauale ega mujale otsese päikesekiirguse lähedale asetada," hoiatab Härmits ja soovitab, et ka toatemperatuur, kus akvaarium asub, võiks olla õhukonditsioneeriga reguleeritav, tagamaks akvaariumis aastaringselt korraliku õhu- ja veeringluse. Need näpunäited aitavad kindlasti ka palaval suvel olukorra kontrolli all hoida. Boonusena on ka endal normaalse temperatuuriga ruumis mõnusam olla.

"Jälgida tasub, et ka veesoojendid oleksid korras – kas termostaadid neis töötavad või kütavad nad vett edasi ka etteantud piiri ületamisel. Kindlam on nad muidugi soojaperioodil lihtsalt seinast välja tõmmata," soovitab akvarist.

Külmaveeliste liikide puhul (näiteks kuldkalad, akselotid, ribivesilikud, erinevad tanichthyse liigid ja teised külmaveekalad) on Härmitsa sõnul ilmselt ainukesed head variandid ruumi konditsioneerimine või spetsiaalne akvaariumiveele mõeldud jahutusseade. "Viimased võivad olla küllaltki kallid, seega tasub enne selliste kalade soetamist mõelda, kas nende liikide ülalpidamiseks jätkub piisavalt nupukust ja/või finantse," märgib Härmits.

Samuti soovitab akvarist, et nii troopiliste kui ka külmaveeliste liikide akvaariumites tasub soojade saabudes alati tõsta õhustatust ja teha veevahetust tavapärasemast tihedamini. "Veevahetusel lisatav vesi võib olla kraad-paar jahedam kui akvaariumis olev vesi, see aitab kalu hapnikuga varustada ja samuti alandab õigepisut ka akvaariumi veetemperatuuri.

• Hoia akvaariumi tuled kustus.

• Veendu, et akvaariumile ei langeks otsest päikesevalgust.

• Eemalda akvaariumi kaas, kuid hüppavate kalaliikide puhul aseta ettevaatusabinõuna akvaariumi peale võrk, näiteks raabitsvõrgust lõigatud tükk, mis kannab isegi kasse. Selle leiab ehituspoest.

• Pane tavaline ventilaator puhuma otse üle veepinna.

• Variant on jahutada ka sügavkülmutatud veepudelitega või külmaelementidega, kuid see on vaieldav viis, sest põhjustab väga ulatusliku temperatuuride kõikumise. Kuna kalad on kõigusoojased, on see neile väga kurnav. Samuti võib see põhjustada filtribakterite vähenemise, vähendades sellega omakorda bioloogilise filtratsiooni võimet. Jäta see pigem viimaseks abinõuks!

• Alternatiivina jääga jahutamisele võib proovida filtrist väljuva vee jahutamist jääga täidetud ämbris, kuid see eeldab välisfiltri olemasolu. Kuidas seda teha? Välisfiltrist väljuv voolik keeratakse kahekorra ja pistetakse ämbrisse, mis seejärel täidetakse jääga. Pane tähele, et sa ei jahutaks kogemata filtrisse sisenevat voolikut.

Ükskõik, millise meetodi sa valid, soovitab Kati Härmits jahutada vett võimalikult aeglaselt, et kalad jõuaksid temperatuurimuutusega kohaneda. "Üldiselt peetakse turvaliseks vee jahutamist 1 kraad paari tunni jooksul," märgib Härmits ja paneb südamele kõigile, kel kodus akvaarium, teha ennetustööd ja kuuma ilma tulekuks end varakult valmis seada, sest hiljem on juba liialt sooja akvaariumi jahutamine oluliselt keerulisem ja kurnavam ka sealsetele elanikele.