Teadlased kinnitavad: sisalikud suudavad õppida uksi avama

Madude ja sisalike õppimisvõimet peeti pikka aega kasinaks. Üha rohkem leitakse tõendeid, et roomajate käitumine on palju keerukam, kui seda on arvatud. Sisalikud suudavad kaaslaste eeskujul õppida uksi avama, näitas ajakirjas Animal Cognition ilmunud uurimus.

Inimene suudab uusi oskusi omandada kaaslasi vaadeldes ja jäljendades. Sama võime on ka inimahvidel ja osadel linnuliikidel.

Šimpansid, varesed ja rongad mitte lihtsalt ei kopeeri uusi käitumisviise, vaid saavad aru, miks tasub kindlal moel tegutseda. Teadlased vaidlevad, kuivõrd laialt on see võime loomariigis levinud.

Inglismaa Lincolni ülikooli teadlased tegid katseid habeagaamidega (Pogona vitticeps). Eksperimentides kasutati sisalikke, kes polnud varem sellistes katsetes osalenud.

Ühele agaamile õpetati selgeks ukse avamine. Loom võis seda pea või jalaga paremale või vasakule nihutada ning sai tasuks ussikese. Ülejäänud sisalikud jagati kaheks rühmaks. Üks grupp sai jälgida, kuidas nende liigikaaslane ukse avas ja toitu sai. Teised kontrollrühma agaamid, seda ei näinud.

Selgus, et kõik ukse avamist jälginud sisalikud suutsid seda korrata. Nad lükkasid ust samas suunas, kui seda oli teinud nende väljaõpetatud liigikaaslane. Ükski kontrollrühma liige sellega hakkama ei saanud. 

Uurimuse autori Anna Wilkinsoni sõnul on see esimene teaduslik tõend, et roomajad suudavad oma kaaslaste tegutsemist jälgida ja nii uusi oskusi õppida.