Sääsed

Paljud meist näevad sääski pigem tüütute putukatena, kes on kutsumata külalisteks meie suvistel grillpidudel ja ei kujuta ettegi, kui ohtlikud need väikesed isendid tegelikult on. Need imepisikesed röövlid on maailma ühed surmavamad loomad.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel sureb igal aastal sääskede poolt edasi kantud haiguste kätte umbkaudu 725 000 inimest. Šokeerivalt 200 miljonit meist nakatub igal aastal malaariasse, kellest 600 000 ka sureb.

Dengue palavik, kollapalavik ja entsefaliit on ühed surmavamad sääskede kaudu levivad viirusnakkushaigused.

Suure tähelepanu osaliseks saavad sageli kobrad ja püütonid, kuid selgub, et inimese elule osutavad hoopis suuremat ohtu väiksemad, kuid eluohtlikult mürgised maod. Väga ohtlikuks muutuvad need siis, kui haavad jätakse korraliku tähelepanu ja ravita.

Harilik eefa tapab igal aastal inimesi rohkem kui ükski teine madu. Olenemata oma tagasihoidlikust 30-90cm kehapikkusest tasub selle maoga kohtumist vältida.

Teine, üks meie planeedi mürgisemaid madusid on Austraalias esinev sisemaataipan. Tema mürk on nii intensiivne, et see võib inimese tappa vähem kui poole tunniga.

Meie parim sõber on loom, kes võib meile ka saatuslikuks osutuda. Umbkaudu 25 000 inimest sureb igal aastal koerte süü tõttu. Suurem osa neist sureb marutaudi.

Üle 90 protsendi inimestest sureb marutaudi just koera hammustuse tagajärjel. Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas on marutaud küll üsna harv juhus, kuid suure hulga hulkuvate koerte tõttu sureb Indias marutaudi igal aastal hinnanguliselt 20 000 inimest.

Väga ohtlikuks loomaks osutub ka Aafrikas elav jõehobu. Jõehobu on küll herbivoor, kuid see maailma suuruselt kolmas imetaja on väga agressiivne ja territoriaalne loom.
Haid on maailma ühed kardetumad loomad. Siiski ei ole nad inimesele kõige ohtlikumad. Vaid umbkaudu 10 inimest sureb igal aastal hai hammustuse tagajärjel. Loomulikult ei tähenda see statistika aga seda, et need loomad hirmuäratavad välja ei näeks.

Allikas: telegraph.co.uk