TOP 5 | Loomariigi mõistatused, millest olime siiani täiesti valesti aru saanud

 (3)

TOP 5 | Loomariigi mõistatused, millest olime siiani täiesti valesti aru saanud
Pixabay

Peame end inimestena üsna nutikateks, kuid Emake Loodus oskab meid ikka ja jälle paika panna, meenutades meile pidevalt, et kuigi teame tuhandete liikide kohta miljoneid fakte, ei tea me tegelikult tuhkagi. Isegi mõned planeedi kõige äratuntavamad ja populaarsemad loomad on kaetud saladuslooriga, mida teadus on alles hakanud lahti harutama.

Allpool on toodud viis hämmastavat asja, mis on äsja avastatud loomade kohta, keda enamik meist hetkega nimetada oskab.

Sebra triibud. Teadlased on alati eeldatud, et sebra triibud on omamoodi maskeering (arvati triibud aitavad sebral jooksmise ajal kiskjaid segadusse ajada). Kuid uue uuringuga on tõestatud, et see teooria pole kuigi usutav. 2013. aasta lõpus avaldatud uurimistöös leiti, et tegelikult kaitsevad triibud sebrasid parmude eest.

Laes kõndivad ämblikud. Oleme näinud ämblikke sadu kordi vertikaalsetest seintest üles ronimas ja isegi pea alaspidi üle lae kõndimas, kuid alles hiljuti saime teada, kuidas nad selle raskusjõudu trotsiva saavutusega toime tulevad. 2014. aasta alguses avastasid teadlased, et ämblikel on jalgade otstes tuhanded väikesed karvad ning just need karvakesed loovad kokkupuutepunkte lülijalgse ja pinna vahel, suurendades nii nende võimet end seal kinni hoida.

Pulseerivad korallid. Oleme uurinud neid uskumatult olulisi ookeaniolendeid 19. sajandist alates, kuid alles hiljuti jõudsime arusaamisele, miks paljud liigid pidevalt oma lillelaadsete peade avamise ja sulgemise taktis pulseerivad. Teadlased avastasid kuvamisseadme abil, mis võimaldas jälgida koralle osakeste tasemel, et liikumine ei lase reoveel korallide ümber ladestuda. Samuti leiti, et nii hoitakse hapnikutase korallide lähedal vees madalal, suurendades fotosünteesi tõhusust vetikates, millest korallid toituvad.

Loe veel

Seotud lood:

Ilma vanemateta koorikloomabeebid. Beebid näevad välja nagu miniatuursed täiskasvanud inimesed. Väikesed kanade, küülikute, hobuste ja isegi elevantide looted on kõik ühesugused. Ent teadlasi on aastaid hämmeldusse ajanud 1828. aastal esmakordselt tuvastatud ookeaniolend, kes (ilmselt) eksisteerib ainult vastsena. Kõigist katsetest hoolimata ei suutnud teadlased aru saada, kelleks see vastsekoletis täiskasvanuna kujuneb. Alles 2012. aasta lõpus selgus teaduskoostöö käigus, et sellest vastselaadsest sõjakate sarvedega olendist kasvab (mõnevõrra irooniliselt) krevett.

Kimalase lend. Kimalane! Oleme kõik kuulnud, kuidas seda putukat imede metafoorina kasutatakse. Kuigi väideti, et kimalased trotsivad kõiki füüsikaseadusi ega tohiks olla suutelised lendama, „pole keegi seda kunagi kimalasele öelnud“. Ilmselt sai müüt alguse teadlasest, kes hindas putukat nagu oleks too lennuk. Tegelik lugu sellest, kuidas kimalane suudab õhku tõusta, on täiesti uskumatu ja sellega on seotud laserid ja tillukesed nähtamatud orkaanid ning paljud füüsikaseadused, mis siiani on veel kõik saladusloori taga peidus.

Allikas: care2.com

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare