Tšintšilja — linnainimese ideaalne lemmikloom

Tšintšilja on ideaalne lemmikloom linnainimesele, kinnitab loomasõber Inga Raitar, kelle kodus askeldavad kolm vahvat suurekõrvalist pehmet loomakest.

Väärikas, praegu juba kaksteist aastat (see oli aastalk 2010) vana tšintsiljaisand tuli Inga koju siis, kui tütar Agni oli saanud viieaastaseks ning hakkas elama omaette toas. Et lapsel oleks mõnusam, otsustati perre võtta lemmikloom.

„Tšintšilja kasuks rääkisid mitmed argumendid. Esmalt ilu ja sõbralikkus. Teiseks tema eluviis: päeval, kui inimesed on tihti kodust ära, meeldib tšintšiljale magada. Õhtul seitsme paiku on tema hommik, siis tahab ta ringi askeldada ja suhelda – parajasti sel ajal, kui pererahvas koju jõuab. Ka ööseks jagub tal sekeldamist, seega arvestasime, et tütar ei tunne end juhuslikult ärgates ruumis üksinda.“

Tšintšiljapoiss sai nimeks Prominent, talle seltsi võetud tüdrukule pandi nimeks Beibe. Prominendi ja Beibe kooselu sujus kenasti. Paraku kipuvad emased tšintšiljad varem surema, Beibele sai saatuslikuks sünnitus, kus ta üritas kolmikud pojad ilmale tuua. Praegu on Prominendil juba kolmas naine, kõrvalpuuris elab ka nende kolm kuud vana poeg.

Kui tütar suuremaks kasvas ning Inga vahepeal kodukontoris töötas, kolis ta loomakesed sinna ümber. Nii oli tal kirjutades-toimetades seltskond ümber. „Peaaegu nagu kontoriefekt, kogu aeg keegi sekeldab ja suhtleb,“ muigab daam.

Legend päritolust

Inga käis tšintšiljade algsel kodumaal Andides ning kuulis seal oma lemmiklooma päritolust huvitava loo.

Nimelt on kõik maailmas peetavad tšintšiljad kahesaja esivanema järglased. Põhjuseks asjaolu, et looduslikult elavaid loomakesi polnud võimalik kõrgplatoolt alla tuua – õhurõhkude vahetus tähendas nende jaoks kiiret surma.

Üks pühendunud noormees aga tegi eksperimendi: püüdis kinni kakssada väikest tegelast ning hakkas nendega üliaeglaselt allapoole rändama. Umbes kahe kilomeetri pikkuse teekonna läbis ta kahe aastaga. Mõned loomad surid ka selle rännaku ajal, mõned aga elasid selle nii kenasti üle, et said ka järglasi. Ning kõik tänapäevases maailmas sebivad tšintšiljad on nende umbes kahesaja loomakese järeltulijad.

Paitama kutsuv karvkate

Andidest tulles mõistab Inga eriti hästi, miks loomakesel just selline välimus ja kasukas on. Kõrgplatoodel, kust tšintšiljad pärit, on nimelt väga suured temperatuurikõikumised. Uhke karvkate on abiks külmadel öödel, suured lehvikkõrvad aga aitavad palavatel päevadel kuumade kivide vahel askeldades kehal eluks kohast temperatuuri hoida.

Tšintšilja kasukas on tõesti võimas, nii pai tehes kui ka lähemalt süvenedes. „Kui enamasti kasvab kõigil karvastel olenditel, inimene nende hulgas, ühest karvanääpsust välja üks karv, siis tšintšiljal kaheksakümmend,“ jutustab Inga.

Just see uhke karvkate on põhjuseks, miks tšintšiljat lisaks lemmikloomana pidamisele ka farmides kasvatatakse. Karusloomandus seostub lemmikloomandusega üsna üllataval viisil – nimelt on 99% loomapoodides müügil olevates tšintšiljadest isased. Emaseid vajatakse farmides järelkasvu juurdetootjatena. Nii et kes soovib kodus pidada üht tšintšiljat, saab üldjuhul poisi, kes aga talle piigat seltsi tahab, peab loomakese hankimisega mõnejagu vaeva nägema.

Kõige paremini sobib tšintšilja kasukas loomulikult tšintšiljale enesele, selle silitamine aga teeb suurt rõõmu ka tema lemmikuna pidajatele.

Intelligentne ja hell

„Tegu on hämmastavalt intelligentse loomaga,“ jutustab Inga. „Omadel ja võõrastel teeb ta tingimusteta vahet. Omad saavad teda sülle võtta ja silitada, võõraste saabudes aga muutub ta ärevaks. Omadelt ootab ta kõrvatagant krõhvitsemist, võõraste eest aga poeb riiuli alla peitu.“

Inga ja Agni üheks õhtuseks harrastuseks on koos lugemine. Tšintšiljad lastakse puuridest välja, Inga istub raamatuga tugitoolis, Agni külitab oma lugemisvaraga põrandal suurel karusnahal. Tšintšiljad aga valivad pärast toa üleuudistamist endale mõnusad lemmikkohad – kes Inga süles, kes kerra tõmbunult Agni jalatalla vastas.

Lisaks omainimeste hellusele armastavad tšintšiljad mahedat muusikat ja sumedat valgust, kõva lärm või järsk käratus võib loomakese stressi viia ning põdema panna. Maiusena meeldivad neile rosinad, eriti siis, kui need on kaetud tumeda šokolaadiga.

Meeldivalt puhas

Veel üks omadus, mis tšintšiljast suurepärase linnakorteris peetava lemmiku teeb, on loomakese puhtus.

„Ei mingit lõhna,“ ütleb Inga. „Loom on väga puhas ja vajab selle puhtuse säilitamiseks ainult veidi pererahva abi. Puuris peab olema liivakast – seal käib tšintšilja ennast pesemas. Saepuru puuri põhjas tuleb vahetada kord nädalas, siis ei hakka ka see lõhnama.“

Toiduks tarbivad tšintšiljad spetsiaalset toitu, hein aga, mis neile samuti väga maitseb, on pärit Inga suvekodust Lõuna-Eestis.

Inga kinnitab, et tšintšiljapidamine eeldab investeeringut enne loomakese koju toomist: vaja on avarat puuri, mis pakuks nii turvalist pesakasti kui ka erinevaid tasandeid, redeleid ning mänguvõimalusi. Ent siis, kui lemmikloom juba olemas on, jäävad tema pidamiskulud paarikümne euro ulatusse kuus. „Usun, et tšinšilja on sobiv loom hellale ja sõbralikule linlasele, sõltumata loomaomaniku east,“ märgib Inga.