Sääsehooaeg ukse ees: milliste inimeste verd sääsed kõige enam himustavad?

Pere või sõpradega veedetava ilusa õhtu rikuvad ära pinisevad ja hammustavad sääsed. Tuttav olukord, eks? Miks aga sääsed kõikide inimeste vere järele ühtmoodi ei janune? Teadlased on andnud sellele küsimusele mõned selgitused.

See kui palju ohver sääsele huvi pakub, määrab ära geneetika. "85 protsenti sõltub inimese geneetikast, kas sääsed teda ründavad või mitte, ning seda ei saa muuta," sõnab Liverpooli ülikooli teadlane dr Martin Donnelly.

Teadlased on kindlaks teinud, et 20 protsenti inimestest saavad sääskedelt rohkem hammustada kui ülejäänud. Millest aga sõltub, miks on sääsed mõne inimese vere järele eriti janused?

Eriti meelitavad sääski ligi higi, piimhape, kusihape, süsihappegaas ja oktenool. Piimhapet vabastatakse läbi nahapooride ja seda eritub rohkem peale füüsilist pingutust. Kusihapet leidub uriinis, kuid neid valkude laguprodukte eritatakse ka naha kaudu. Oktenooli leidub higis ja hingeõhus - seega higine keha ja kiire hingamine peale väsitavat füüsilist treeningut meelitavad suure tõenäosusega ka sääsed kohale.

Sääskedele paistab meeldivat ka kõrgem kehatemperatuur. See on üks põhjus, miks sääsed kipuvad ründama neid, kes õues sporti või füüsilist tööd teevad - füüsilise pingutusega kaaneb ka kehatemperatuuri tõus.

Sääserünnakute esinemissageduse määrab ka veregrupp. Uuringud on näidanud, et 0 veregrupiga inimestel on suurem tõenäosus sääskede käest hammustada saada kui neil, kelle soontes voolab B-grupi veri. Veelgi vähem kui B-grupi veri meeldib aga sääskedele A-grupi veri.

Sääski meelitab kohale ka inimese poolt väljahingatava süsihappegaasi kogus. Süsihappegaas on värvitu ja lõhnatu gaas, mida leidub inimese poolt väljahingatavas hingeõhus. Mida suurem ja kogukam on inimene, seda rohkem energiat vajab ta verereinge tööshoidmiseks ning järelikult eritab ka rohkem keha ainevahetuse jääkprodukti - süsihappegaasi.

Niisiis, inimesed, kes on suurekasvulised või kogukamad ning lapseootel naised on sääskedele maiuspalaks juba seetõttu, et nad tarbivad rohkem energiat," kirjutab dr James Logan 2010. aastal ajakirjas BioMed Central avaldatud uurimistöös.

Ka õllejoojad mekivad sääskedele paremini.

Paljudel inimestel avalduvad peale sääsehammustust paiksed nahareaktsioonid. Hammustuskoht paistetab üles ja sügeleb nii, et tekib soov kontrollimatult kratsida. Reaktsiooni tekitajataks on sääse süljes leiduvad valgud, mida putukas eritab, et takistada vere hüübimist.

Allikas: Daily Mail