ÜLLATAV UNEMAAILM | Loomade magamisharjumused on kohati lausa uskumatult veidrad

 (2)

ÜLLATAV UNEMAAILM | Loomade magamisharjumused on kohati lausa uskumatult veidrad
Tugevam kui lõvi, magusam kui mesi.VW Pics via ZUMA Wire/Labat

Kas loomadel on sarnased magamisharjumused nagu meil, inimestel? – Jah ja ei. Pigem siiski ei, kuna suur osa loomadest põõnab meist hoopis erineval režiimil. Mõni ei maga näiteks peaaegu üldse. Või kui, siis pea alaspidi.

Aga vaatame asja lähemalt.

Delfiinidel ja vaaladel magab vaid pool aju korraga. Ärkvel osa on ergas ja hoolitseb selle eest, et peremees magusat und nautides ära ei upuks.

Allikas: nationalgeographic.com


Nahkhiired võivad magada kuni 20 tundi ööpäevas. Miks nad magavad pea alaspidi? Kuna nahkhiirte tiivad on üpris nõrgad, on sellest asendist kõige mõnusam lendu tõusta.

Allikas: nationalgeographic.com


Mõned närilised on võimelised und laskma kuni pool aastat jutti. Selle tegevuse nimi on hibernatsioon ehk talveuni, mis aitab üle elada pikad külmaperioodid ja lihtsalt toiduvaese aja.

Allikas: scientificamerican.com


Loe veel

Seotud lood:


Roti talveuni on tigude magamisvõimekusega võrreldes lihtsalt kerge tukastus. Nimelt võivad teod vajaduse korral unne suikuda koguni kolmeks-neljaks aastaks. Nii juhtus kord Egiptimaal, kus surnuks arvatud tigu nopiti kõrbest üles ja pandi muuseumivitriini ilmarahvale imetlemiseks. Kõik sujus plaanipäraselt, kuniks umbes nelja aasta pärast tigu virgus, ajas end karbist välja ja putkas tuima näoga riiulilt minema.

Allikas: nationalgeographic.com



Varem arvati, et haid ei saa üldse magada, kuna peavad pidevalt ujuma, tagamaks oma lõpustele piisavat hapnikuvaru. Viimasel ajal on teadlased siiski seda meelt, et suur osa hailiikidest suudab vees purjetamise ajal silma looja lasta.

Allikas: nationalgeographic.com



Valgehai keerab magades oma näo vastu hoovust. Nii voolab vesi pidevalt läbi hai lõpuste, ilma et peremees peaks ise selleks tööd tegema. Või noh, see on vaid teadlaste hüpotees – haid ise pole siiani versiooni kinnitanud ega ümber lükanud.

Allikas: scientificamerican.com



Sfinkspaavianid magavad puude latvades sõna otseses mõttes püstijalu. Ikka selleks, et ohu ilmnedes oleks võimalikult lihtne minema kapata.

Allikas: nationalgeographic.com



Kui on olemas talveuni, siis kas eksisteerib ka suveuni? Ikka. Selle seisundi nimi on estivatsioon – tuletatud itaaliakeelsest sõnast estive, "suvine". Suveund esineb nii maismaa- kui ka vee-elulistel selgrootutel ja selgroogsetel. Tüüpilised suveund magavad loomad elavad kõrbetes ja steppides. Näiteks mitmesugused roomajad.

Allikas: scientificamerican.com



Suur osa loomadest eelistab polüfaasilist unetsüklit ehk mitut uinakut ööpäevas. Inimene on selles suhtes üpris haruldane frukt, kuna ta eelistab Une-Matit külastada vaid kord ööpäevas ehk siis nautida monofaasilist unetsüklit. Või siis ka mitte, kui Hispaania siesta-kultuuri vaadata.

Allikas: nationalgeographic.com



Kui rääkida niiöelda surmaunest, siis selle peale on konnad igavesed mihklid. Isegi siis, kui nad näiteks ära külmuvad ja nende kopsud lakkavad töötamast, tiksub konna mootor tühikäigul edasi.Seda tempu võimaldab glükoosi kõrge kontsentratsioon looma elutähtsates organites.

Allikas: nationalgeographic.com



Unetute seltskonnas hoiab kindlalt rooli kaelkirjak, kes võib olla nädalaid, ilma et laseks silmaluugid kasvõi korraks kinni. Tavaliselt tukuvad nad ööpäevas umbes 20 minutit. Teadlased seletavad pikk-kaelte unepuudust üsna hapra teooriaga. Nimelt arvavad tarkpead, et kuna kaelkirjak on eriti suur ja kohmakas loom, peab ta pidevalt valvama, et mõni pahatahtlik vaenlane teda ei rünnata ei soovi.

Allikas: scientificamerican.com



Kõlab vastuoluliselt, aga paljud talveunest ärganud loomad on pikast põõnamisest sedavõrd kurnatud ja unised, et peavad jõuvarude taastamiseks tegema paaripäevase aktiivuinaku.

Allikas: nationalgeographic.com



Šimpansid, orangutanid ja gorillad magavad enamvähem samamoodi kui inimesed. Nad teevad aseme turvalisse paika – eemale häirivatest ja ohtlikest segajatest –, tõmbavad ennast mõnusasti konksu või kerra ja lasevad uneliival silma vajuda.

Allikas: scientificamerican.com



Kutsikad, oravad ja surikaadid – need on mangustilaadsed vigurvändad – armastavad magada üksteise otsas puntras. Sest seltsis on kõigil asjaosalistel mitte ainult segasem, vaid ka mõnusalt soe!

Allikas: nationalgeographic.com



Lehmad eelistavad võimaluse korral magada perekonniti, mitte suvaliselt mööda koplit laiali pillutuna. Ja ka siis sõltub magamisasemete paigutus loomade individuaalsetest positsioonidest perekonnahierarhias.

Allikas: nationalgeographic.com


Hobused, sebrad ja elevandid võivad magada püstijalu. Miks? Jällegi arvavad teadlased, et suured ja kohmakad loomad peavad olema pidevalt valmis röövloomade eest pagema. Tõsi, see põhjendus pole läbinisti veenev, kuna täiskasvanud elevantidel, eriti kui nad on karjas, pole eriti palju looduslikke vaenlasi.

Allikas: nationalgeographic.com



Elevandid võivad tehniliselt magada ka maas lösutades, aga see pole sugugi ohutu idee. Kuna nad on niivõrd kogukad, võivad nad pikema põõnaperioodi jooksul iseenda siseelundid lössi vajutada.

Allikas: scientificamerican.com



Pardid magavad suurtes gruppides, kusjuures parve äärmised linnud on ärkvel ja hoiavad ümbruskonnal silma peal.

Allikas: nationalgeographic.com



Ja lõpetuseks kalaan – meie absoluutne lemmik. Kalaanid ehk merisaarmad tuduvad mõnikord teineteisel käpast kinni hoides. Ikka selleks, et vesi neid magades ei lahutaks!

Allikas: nationalgeographic.com

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare