Eesti Meremuuseumi stressipall – Austraalia terjer Sven

Seekordne rubriik “Käpad tööl” toob teieni loo Austraalia terjerist Svenist, kes käib pea iga päev Eesti Meremuuseumis, Lennusadamas. Igati lahe koht töötamiseks ja koeral on ka piisavalt vabadust õues jooksmiseks. Uurime lähemalt, kuidas tema teekond alguse sai.

Sveni perenaine, meremuuseumi personalispetsialist Katariina, otsustas koos elukaaslase Kaarliga võtta koera kolm aastat tagasi. “Looma võtmine on suur vastutus. Teadsime, et selle sammuga kaasneb 15 aastat kohustust ja hoolitsemist teise elusolendi eest,” ütleb Katariina. Kui Sven nendega liitus, teadsid nad kohe, et koer tuleb inimestega suhtlema õpetada. “Tahtsime, et temast kasvaks viisakas, sõbralik ja sotsiaalne koer."

Üks viis koera inimestega harjutada oli võtta ta kaasa tööle. “See on tegelikult päris suur privileeg, kui saad koera tööle kaasa võtta,” arvab Katariina. Tööl tuleb ju esmajärjekorras hoolitseda töötajate mugavuse eest ja jälgida, et koer ei segaks kontoris töö tegemist. “Kui juhtubki, et meiega liitub inimene, kellel on näiteks tugev koeraallergia või keda loom kontoris väga häirib, tuleb Sven edaspidi koju jätta,” on Katariina ka selle variandiga arvestanud.

Töötajate lemmik

Meremuuseumi töötajatelt Svenile mingeid etteheiteid pole. Vastupidi – pigem tuntakse muret, kui Sveni mõnel päeval kaasa ei võeta. Ja uskuge, Lennusadama praegune kontor on koerale igati sobilik, sest millegipärast kutsuvad töötajad ka ise oma kontorit kuudiks. “Hetkel käib vilgas ehitustöö ka uue kontoriruumi rajamiseks otse Lennusadama vastu, üle tee vanasse staabihoonesse. Aga usun, et ka sinna ruumidesse on Sven tulevikus palavalt oodatud,” lisab Katariina.

Kõige suuremateks sõpradeks on Svenile muuseumis haldus- ja tehnikaspetsialist Tiit ning sadamakapten Lauri. “Kohati on seda nii naljakas vaadata, kuidas kaks suurt mehemürakat Sveniga rääkides oma hääle peeneks ajavad ja käpukile maha viskavad. Aga see vahva neljajalgne tegelane lihtsalt mõjub neile selliselt ja nemad talle samuti,” naerab Katariina. Ja ka kolleeg Romanil jätkub Svenile ainult kiidusõnu. “Igal hommikul vaatame koos lehed üle, et mida huvitavat toimumas on,” ütleb Roman ja lisab, et Sven on ka hea valvur, kes halbade kavatsustega võõrad kindlasti eemale ajab.

Müügispetsialist Kersti võtab Sveni kontoris viibimise ühe sõnaga kokku: “Stressipall.” Kui ikka töiselt veidikenegi pingesse kisub, siis Sveni paitades ja sügades saab kohe uue energia ja muremõtteid on peas poole vähem. “Ta on kogu aeg rõõmus, tervitab sind hommikuti ja üldse on loom töökeskkonnas hea barjäärimurdja,” arvab Kersti. “Tihtipeale on meil kontoris ka kliendid, kelle näod Sveni nähes helgemaks muutuvad ja seeläbi paremini jutusoonele saame,” lisab ta.

Kop-kop ja “Tere!”

Svenil on siiski paar eripära, mida ka Katariina tööl jälgima peab ja mistõttu võtab ta koera alati kaasa ka koosolekutele. “Kui keegi koputab või tuleb uksest sisse ja ütleb kõva häälega “Tere!”, siis see on Sveni puhul käivitav jõud ja ta võib hakata haukuma. Teda juba tundes oskan ma ta juba enne maha rahustada ja kõik möödub rahulikult, koosolekut või töökeskkonda häirimata,” räägib Katariina.

Muuseum ainult külastajatele

Lennusadama ekspositsioonisaali koeri ei lubata ja seetõttu ei käi seal ka Sven. “Muuseumis käib palju külastajaid, kes soovivad rahulikult näitust vaadata ja koerad kohe kindlasti selle juurde ei kuulu. Välja arvatud eriüritused, kui neljajalgsed sõbrad on toodud sinna kindla eesmärgiga. Küll aga liigume tihti lõunapausiks Maru kohvikusse, kuhu on lisaks Svenile oodatud ka teised koerad,” räägib Katariina.

Lemmikloom kontoris on kasulik ka töötervishoiu mõttes. “Ikka soovitakse laua tagant aeg-ajalt püsti tõusta ja paar sammu teha, mistõttu on koer väga heaks motivaatoriks ka enese liigutamisel.” Sveniga käiakse väljas vähemalt kolm korda päevas. “Teeme kohe hommikul ühe tiiru lipuväljakul, lõunal vaatame sadamasse kai äärde ja mänguväljakule ning ka õhtul saab liigutud muuseumi välialal ringi.” Lennusadama alal on piisavalt ruumi – nii roheala kui ka kivikatet, kus saab küüsi kulutada. Mõistagi on Katariinal alati taskus ka väike kotike, et Sveni poetatud üllatused teistele tee peale ette ei jääks.

Sven
Austraalia terjer, keda on Eestis veel ainult umbes 40–50 isendit.
Sai oma nime tuntud multika “Frozeni” tegelase, põhjapõdra järgi.
Hellitusnimi on Svensson. Rootsiga on väike seos ka, Sveni isa on rootslane.
Sven on praegu kolmeaastane.
Lisaks Meremuuseumile käib Sven oma teise peremehe Kaarliga koos aeg-ajalt tööl ka Õhtulehes.

Loe veebist ka teisi Purina rubriigi „Käpad tööl” lugusid. Purina programm „Käpad tööl” toetab lemmikute kaasavõtmist kontorisse ja teistesse sobivatesse töökohtadesse. Sellest võidavad kõik, nii inimesed kui ka lemmikud. Purina alustas sarja „Käpad tööl” lugude avaldamist 2014. aastal.