Koerte jaoks ei ole põhimõtteliselt vahet, kas nad lähevad teatrisse, kohvikusse või parki jalutama. Teater on lihtsalt üks paljudest kohtadest, kuhu koer läheb koos omanikuga.

Kõik muu, mida ta seal näeb – teised inimesed, koerad, lõhnad, uus ja huvitav ruum ning sündmused – on koera jaoks teisejärguline. Tema juhindub ennekõike sellest, kuidas tema peremees talle kõike oma kehakeeles peegeldab ning millist käitumist ta temalt nõuab.

Millise koeraga võiks minna teatrisse? Ma usun, et iga omanik oskab oma koera valmisolekut hinnata.
Kui te lähete koos koeraga välja, siis peaks koer tundma end hästi ja rahulikult. Ta ei lõõtsuta, tema käitumine on neutraalne. Väljased ärritajad on tema jaoks mõõdukad, sest tal on palju varasemaid kogemusi. Ta oskab uut infot vastu võtta ja uutes olukordades kohaneda. Ehk siis teatrisse minev koer peab oskama sotsiaalselt käituda.

Teatrisse ei tasu minna koeraga, kes on väga vähe oma territooriumilt väljas käinud. Tema jaoks võivad uued kogemused põhjustada nii palju stressi, et ta ei saa sellega hakkama. Ta hakkab vinguma või haukuma. Tema sõnum omanikule on see, et seda kõike on minu jaoks liiga palju. Ma ei saa sellega hakkama.

Kui midagi sellist peaks teatris juhtuma, siis tuleks lihtsalt kiiresti saalist lahkuda. See on koera jaoks kõige parem lahendus. Pealegi ei ole teater selline koht, kus sobiks tegeleda koera kasvatamisega.
Minu meelest on väga tore, et meil on võimalik koeraga teatrisse minna. Ma väga pooldan Lõuna-Euroopas levinud suhtumist, mis võimaldab koeraga väga paljudes kohtades liikuda.

Kindlasti leiavad paljud koeraomanikud, et jäägu teater inimestelele, ma lähen parem temaga koos loodusesse. Väga mõistlik!

Mina läheksin oma koeraga teatrisse selle pärast, et teda sotsialiseerida. Mida rohkem ta näeb, millest elu koosneb, seda kergem on mul temaga ringi käia. Oma vanema koeraga olen ma kõikvõimalikes kohtades ära käinud, nii tanki peale roninud kui ka rock-kontserdile läinud.

Ja lõpetuseks üks nõuanne väikeste koerte omanikele. Siseruumides toimuvatel koolitustel näeme sageli seda, et just väikesed koerad on innukad märgistajad. Suurte koertega seda muret üldiselt ei ole, aga väikestele tuleks teatrisse minnes koerte mähkmed jalga panna.

Mähkmete kasutamine on sisekoolituste puhul täiesti tavaline. Mõistlik oleks seda teha ka teatris. Nii jäävad ruumid puhtaks ka siis, kui paljud koerad on sealt läbi käinud.

Purina on Karlova Teatri lavastuse “Koerapäevikud” peatoetaja.

„Koerapäevikute“ etenduse ja mängukavaga saad lähemalt tutvuda siit.

Jaga
Kommentaarid