Sofiga te juba ületunde ei tee!


Sofiga te juba ületunde ei tee!
Tanel Murd

See on Cavalier King Charles spanjel Sofi, perenaise arvates tõeline preili. Loe uuest „Käpad tööl” loost, kuidas see preili pea iga päev kontorisse tõttab ja seal nii mõndagi head korda saadab.

Alles hiljuti, soojadel septembripäevadel sõitis Sofi tööle jalgrattaga. „Ma käin suvel tööl rattaga ja ta mahub täpselt rattakorvi ära,” selgitab Sofi perenaine Egle Lank. Ta õpetas oma koera juba kutsikaeas korvis sõitma. Koer oli muidugi rihmaga korvi küljes kinni. Sofi kauge esivanema jahigeen võis vahetevahel välja lüüa: „Kui ta vahel mõnda lindu nägi, siis ikka tahtis seda püüdma minna.”

Hommikused viis-kuus kilomeetrit Astro Holdingu kontorisse möödusid üsna kiiresti. Kui ülekäiguraja ees rohelist tuld oodati, panid inimesed muidugi korvist piiluvat koerakest tähele. „Sofi on tõeline magnet – paimagnet,” vihjab Egle rõõmsalt sellele, kuidas inimesed hommikust nunnu-hetke kiiresti ära kasutasid.

Nüüd sõidetakse tööle autoga. „Kuna ta on nii väike, siis ma sõidutan teda transpordikotis,” räägib Egle ja lisab, et Sofi ronib hommikul juba aegsasti kotti. Ta loodab, et saab iga päev tööle kaasa tulla.

„Ma olen teda väiksest peale igale poole kaasa võtnud. Tema jaoks on see loomulik.” Sofi elus on muutunud ainult see, et esimesel kahel aastal käis ta tööl igal päeval, nüüd aga veidi harvem.
Kõigele vaatamata võtab Sofi igal hommikul oma kotis koha sisse ja mõnel päeval õnnestubki tal perenaise plaane muuta. „Sellisel päeval on ta uksest sisse tulles palju erksam. Teeb kohe auh-auh ja teatab kõigile, kes tuli,” naerab Egle, kes ise töötab Astro Holdingus haldussekretäri ja büroojuhina.

Seotud lood:

Muus osas on Sofi hommikud üsna sarnased. Kõigepealt vudib ta oma kohale ja vaatab selle üle. Veidi aega hiljem teeb kogu kontorile ringi peale. „Ta vaatab, kes on tööle tulnud,” räägib Egle ja lisab, et esimeste seas tervitab ta muidugi neid kolleege, kes teda sülle võtavad.

Kui tööl on Sofi seltsikoer, siis pärast seda korralik spordikoer. Ta käib jooksmas ja tegeleb agility'ga, mis nõuab head koostööd koera ja omaniku vahel. Kui palju sellest harrastusest kontorisse jõuab?

„Kui ma tunnen, et silmad on ekraani vaatamisest väsinud ja koer on tööl kaasas, siis me teeme vahepeal harjutusi,” räägib Egle.

Lillepott tõstetakse põrandale maha ja siis saab Sofi mõlemalt poolt ümber poti joosta. Õige suuna annavad kätte käsklused „ümber!” ja „ringi!”. Sofi teab täpselt, mida peab tegema.

Egle on kindel, et tänu agility'le on tema suhe koeraga palju sisukam. „Sul on palju rohkem võimalusi koerale midagi öelda, temale oma soove selgeks teha,” ütleb ta ja lisab, et aktiivne suhe pakub ka koerale palju rohkem.

Küllap meelitavad Sofi trikid ka pealtvaatajaid ligi? „Jaa, ikka. Tegelikult on see üsna väike kontor. Läbi klaasseina näeb kohe, kui midagi toimub,” ütleb Egle. Paraku ei tunne Sofi ise end publiku ees kõige kindlamalt. „Mulle tundub, et koeral tekib nagu esinemise kramp,” püüab perenaine selgitada seda, miks kahtlustav ja ringi vaatav Sofi oma imetlejad pika ninaga jätab.

Samasuguse umbusu ja ükskõiksusega suhtub Sofi mänguasjadesse. „Teda ei huvita absoluutselt pallid ja kõik need teised mänguasjad, mis on koerte jaoks välja mõeldud,” räägib perenaine koera hoiakust, mis näib teda siiani nõutuks tegevat. Õnneks on Sofi ka ise lahenduse leidnud. Kui Egle tegi viimases hädas sõlme tõmmatud froteerätikust sakutamisköie, siis tunnistas Sofi selle sobivaks. „Aga poes pakutavate suhtes – täiesti null. Vaatab neid sellise näoga, et mille jaoks see on?!”

Kuidas koer on kontorielu muutnud? Kui Sofi hakkas tööl käima, tekkis kontorisse veel üks tuba, kust inimesed päeva jooksul läbi astusid. „Ma õpetasin kohe alguses Sofile, et ta võib oma toas ringi kolada, aga ei tohi sealt välja minna,” meenutab Egle. Kui keegi soovis koeraga suhelda või mängida, pidi ta ise nende tuppa tulema.

„Vahel tulid inimesed sisse ja ütlesid, et ma ei jaksa praegu tööd teha või mul on tööstress, paitasid või kaisutasid veidi aega Sofit ja ütlesid siis, et issand kui hea, et tööl on koer, neil läks kohe tuju paremaks,” meenutab Egle rõõmsalt.

Praeguses kontoris on inimesi, tubasid ja uksi vähem. „Ma tajun, et Sofi läheb ise mingil hetkel uitama. Ta valib kellegi välja, läheb juurde ja paitab käpaga põlve, et endale tähelepanu tõmmata,” räägib Egle.

See oleks nagu koera viis öelda, et sul on aeg väike paus teha ja mõtted töö juurest mujale viia. „Sofi nagu tajub ära, et ta peab nüüd minema selle inimese juurde, sest ta on liiga kaua arvuti ekraani vaadanud,” räägib Egle.

Tulemuseks on tavaliselt see, et Sofi saab üllatunud ja rõõmsa nunnu-kõne osaliseks, või ta võetakse veerandtunniks lihtsalt sülle ning paitatakse korralikult üle.

Iga päeva lõpus saavad kõik Sofi tajude täpsuses veelkord veenduda. Siis annab koer kõigile märku, et on aeg hakata koju minema.

„Ta tajub ära, kui tööpäev hakkab läbi saama. Umbes kümme-viisteist minutit enne kella viit läheb ta välisukse juurde ootama,” räägib Egle. Sofi ei lase tal kunagi ületunde teha.

Loe teisi Purina „Käpad tööl” lugusid SIIT.

PurinaKäpad tööl” programm toetab lemmikute kaasavõtmist kontorisse ja teistesse sobivatesse töökohtadesse. Sellest võidavad kõik, nii inimesed kui ka lemmikud. Purina alustasKäpad tööl” lugude avaldamist 2014. aastal.