Van Basteni lugu: vahva habemik kutsub mängima



Purina
Foto: Toni Läänsalu

Tänane sarja “Käpad tööl” lugu räägib kääbusšnautser Van Bastenist, kes juba kaheksa aastat käib tööl Eesti Templitehase kontoris.

Kuna see särasilmne koerahärra on sündinud Hollandis, sai ta ka nime ühe kuulsa Hollandi jalgpalluri järgi. “Me võtsime ta tütrega kahe peale, aga kui tütar läks õppima, jäi ta rohkem nagu minule. Siis ma hakkasingi teda tööle kaasa võtma,” tutvustab oma suurt sõpra Maire Freivald, Eesti Templitehase tegevjuht.

Kas nii lihtsalt saigi ühest jalgpallikoerast tore ja armastatud kontorikoer? Muidugi mitte. “Talle väga meeldivad pallid ja ta püüab neid õhust. Kui ükskõik kus on mingi palliteema, on tema kohe valmis mängima,” räägib perenaine.

Mõistagi ei ole Van Basteni lemmikuks jalgpall, vaid väiksem, kiirem ja paremini haaratav tennisepall. “Tema on selline, et kui tal on üks pall hambus, siis ära ta seda ei anna. Tuleb uus pall visata ja siis ta laseb ühe lahti ning püüab teise kinni. Palli püüdmine on kõige tähtsam mäng ja see käib meil siin kogu aeg.”

Foto: Toni Läänsalu
Seotud lood:

Lähed templi järele, saad palli

Paljud kliendid on Eesti Templitehase uksest sisse astudes saanud rõõmsa üllatuse osaliseks. Viisaka sekretäri asemel vudib neile vastu väike Van Basten, kollane pall suus.

“See on tema viis tuttavaks ja sõbraks saada,” räägib Maire. “Kui keegi tuleb kontorisse, siis ta kohe läheb ja viib palli.” See oleks nagu Van Basteni oma nutikas turvatest – kes vähegi palli mängida tahavad, on ilmselt head ja sõbralikud inimesed. Olgu öeldud, et päris igale tulijale Van Basten oma pallitesti ei tee.

“Ta on nüüd küll juba soliidses vanuses, kuid pallide järele täpselt sama hull kui noorena,” tõdeb Maire ja lisab, et koera mängurõõm nakkab väga kergesti. “Kui tal hakkab igav, siis ta läheb ja viib kellelegi palli, et viska!”

Foto: Toni Läänsalu

Võib-olla arvab Van Basten, et hoopis inimestele meeldib väga palli visata? Eriti siis, kui selle toob neile üks säravate silmade ja uhke habemega koer?

Miks me laupäeval ja pühapäeval ei lähe?

Van Basten on tööl käinud juba kaheksa aastat. Perenaise arvates ei kujuta koer teistsugust elukorraldust ettegi. “Ta on aastatega harjunud minuga kaasas käima. Pigem on ta nädalavahetuse hommikutel kodus sellise näoga, et kas me täna ei lähegi?”

Foto: Toni Läänsalu

Kui Van Basten tavalisel argipäeva hommikul tööle saabub, on kontoris kõik väga vaikne. Alles tunni aja pärast hakkab uks tihedamalt käima. “Selle üle on tal väga hea meel. Ta jookseb kõiki tervitama. Alati läheb, kui järgmine töökaaslane uksest sisse tuleb.”

Umbes siis, kui teistel kolleegidel on lõuna läbi saanud, jõuab kätte Van Basteni jalutustund. “Ta teab täpselt, millal peab minema. Siis ta hakkab mulle üksisilmi otsa vaatama, et kas me juba ei lähegi,” jutustab Maire. Kuna kontori ümbruses on ainult asfaldi ja hoonetega kaetud maa, viib hea perenaine Van Basteni iga päev parki jalutama. Muidugi autoga.

Foto: Toni Läänsalu

Töösõitudel Van Basten kaasas ei käi. Siis ütleb perenaine talle enne lahkumist ainult kolm sõna: “Sina oled siin.” Selle peale läheb koer diivaniga tuppa, et seal rahulikult ja kedagi segamata tukkuda. Oma kohti on tal muidugi rohkem. Neil kõigil on aga üks ühine omadus: perenaine peab jääma Van Basteni vaatevälja. Maire tunneb, et ta on alati sõbra silma all.

Hoiab kõigel silma peal

Kolleegid teavad, et Van Bastenile meeldib asjadel silma peal hoida. Näiteks, kui keegi peab lattu minema, tuleb ka koer kergel sammul kaasa.

“Ta võib igal pool käia. Ja ta käib tõesti igal pool. Ta on väga uudishimulik. Ta läheb ikka ukse juurde uudistama, kui keegi tuleb. Ja kui keegi midagi erilist teeb või parandab, siis ta läheb alati vaatama, et mis siin nüüd toimub,” räägib Maire rõõmsalt Van Basteni kõikjale ulatuvast uudishimust.

Foto: Toni Läänsalu

“Ta nagu teab, et see on tema territoorium.” Perenaise sõnul on Van Basten küll väga rahulik ja vaikne loom, aga teinekord lööb temaski valvekoer välja.

“Kui meil on suur aken lahti ja mööda läheb keegi, kellel on tunked seljas või suur kott käes, siis ta hakkab kindlasti haukuma,” räägib Maire. Kuid seda juhtub harva. Tavaliselt istub Van Basten rahulikult akna all ja jälgib huviga, mida kõike inimesed väljas teevad.

Loe teisi Purina „Käpad tööl” lugusid siit.

Purina programm „Käpad tööl” toetab lemmikute kaasavõtmist kontorisse ja teistesse sobivatesse töökohtadesse. Sellest võidavad kõik, nii inimesed kui ka lemmikud. Purina alustas sarja „Käpad tööl” lugude avaldamist 2014. aastal.