Kui Benny alles väikene kutsikas oli, oleks ta äärepealt magama pandud, sest kutsikale ei leidunud omanikku. Keegi ei tahtnud teda. Õnneks märkas Cheryl kuulutust õigel hetkel ja armus kutsikasse esimesest hetkest. "Ma ei suutnud uskuda, kuidas on võimalik, et mitte keegi seda kutsikat endale ei taha. Ta on igatepidi perfektne. Meil tekkis omavaheline klapp juba esmakohtumisel," meenutab Cheryl.

Jäähalli jõudis koer aga mitu aastat hiljem, kui Cheryl ta ühel päeval oma sõbra soovitusel treeningule kaasa võttis. Cheryl sai väga kiiresti aru, kui väga koerale seal meeldis. "Ta järgnes mulle igale poole, kepsles mööda jäähalli ja nautis seal ringi hullamist."

Nüüd on uus probleem - teda ei saa jää pealt enam ära.

Kuna Cheryl viis oma tütre esimest korda jääle juba siis, kui too oli vaid 17-kuune, uskus ta, et ka koerale uisutamise selgeks õpetamine ei tohiks teabmis mustkunst olla. Naine meisterdas oma lemmikule väikesed uisud, mis tema esikäppade alla kinnitatakse ja alustas tasa ja targu.

"Esimestel kordadel oli ta mul rihma otsas ja ma aitasin teda, et ta õpiks jää peal iseseisvalt püsti püsima ja liikuma. Nüüd oskab ta juba ise pöörata ja asendeid vahetada. Ta on isegi väikesed hüpped ära õppinud. Neid teeb ta oma esikäppadega."

Esimesest päevast peale on Benny koos Cheryl'iga kahe nädala tagant Las Vegase jäähallis trenni teinud. Benny on tõeline fänn. Ka hokipisik on temas olemas, kuid muidugi meeldib talle pisut sohki teha ja hokilitter hoopis suuga kinni püüda.

"Ta on ülirõõmus ja armastab uute trikkide õppimist tohutult. Nüüd ei saa teda jää pealt enam ära. Ta muutub aina paremaks ja osavamaks. On võimatu oma naeratust tagasi hoida, kui sellist rõõmurulli uisutamas näed," räägib Cheryl.

Allikas: mirror.co.uk