2012. aastal läks kassisõbra Eda eelmine vurruline teise ilma ja elamine jäi harjumatult tühjaks ja vaikseks. Kuid kui oled juba kord looma omanud, on ilma neljajalgseta keeruline elada. Väidetavalt on ju iga asi millekski hea - ja nii otsustaski Eda kaks aastat hiljem ühe abivajava kassi õnnelikuks teha ja talle kodu pakkuda. MTÜ Pesaleidja abiga sai Eda endale kass Adalinnu ehk Ada. Kas Eda sai Ada või vastupidi, aga need kaks on teineteise jaoks justkui loodud.

"Läksin teda esimest korda vabatahtliku juurde vaatama, mind üllatas tema sõbralikkus ja ilu ning muidugi see, kuidas just tema mind vastu võttis. Umbes nii, et kas sul kotis ka midagi on, et kui tohib, ma vaataks järele," meenutab Eda esmakohtumist. Ada oli juba esimesel kohtumisel väga uudishimulik ja julge. Nurus muudkui pai ja oli vägagi teadlik oma kaunist välimusest. Nad tundsid end teineteisega hästi ja nii leidis kass Ada endale uue omaniku.

Eda on juba aegade algusest peale oma kassist blogi kirjutanud. Ada ei ole mitte "lihtne" ja rahulik kass. Ada on kass, kes on krutskeid täis ja üllatab oma omanikku igapäevaselt. "Ei, igav temaga nüüd küll ei hakka," naerab omanik ja räägib, et juba hommik algab neil suure kärtsu ja mürtsuga, kui kass pikalt rihtides hooga voodisse hüppab.

"Äratus on mul igal hommikul täpselt 7. 34, see on kassikell, mis mulle täpselt sellel kellaajal suure hüppega otse voodisse lendab," kirjutab Eda ja lisab, et kui ta end siis voodist välja veab, siis alles need üllatused pihta hakkavad. "Vannitoa ja WC uks on ristseliti lahti, samuti esikukapi uksed ja kogu värk, mis välja tirida annab, vedeleb esikus mööda põrandat laiali. Ka vaip on krussi aetud - nii algab meie tavaline hommik."

Ka öö ei möödu peres rahulikult. Kass on siiski ööloom ja kassiomanikud juba teavad, et vurrulise tahtmine jääb alati peale, mistõttu aetakse omanik tihtilugu öösel üles, kui krõbinad ootamatult kausist otsa lõppevad. Ada pistab kell 3 öösel kõva häälega kisama - krõbinakauss on ju tühjaks saanud.

Adal on teisigi kummalisi kombeid. Eda sõnul on kass terve vannitoa koos vanniga isiklikeks otstarveteks ärandanud. Ada üks lemmiktegevusi on vannis lamamine ja käpaga seebimullide taga ajamine. See, et vann märg on, ei ole üldse probleem, sest kõhualune kuivatatakse hiljem perenaise voodis ära. Seal aeleb Ada hea meelega ringi.

Võtab muudkui esikust hoo sisse, hüppab suure kiiruga graatsiliselt üle diivani otse aknalaua otsale, kust end siis hoogsalt üle aknalaua libistab ja sealt edasi tormab. Ka neil hetkedel, mil Ada soovib rahu ja vaikust magab ta meeleldi vannis. See on üks tema lemmikpaikasid.

Ada oli omas uues kodus alles esimesi päevi veetnud, kui Eda ta esimest korda õue jalutama viis. Ada sai endale uhked kassitraksid ja tegi naabruskonnaga tutvust.

"Teate, kui põnev see oli. Me kohtasime ka üht suurt kõutsi, kellel olid samuti traksid seljas. Tema perenaine hoiatas minu perenaist, et vot see volask on kuri. No teate, ma siis näitasin sellele isakõutsike koha kätte. Võtsin poosi sisse, ajasin karvad turri ja kukkusin urisema. Mina olen ikkagi ilus kassipreili ja üks volask arvab, et võib sõber olla? No ei, läks siis see volask oma teed ja hea oli, meie saime rahulikult edasi jalutada," kirjutab Eda oma kassist kassiblogis.