VIDEO | Loomariigi Frankenstein: tähtmutt näeb välja kui tegelane odavast, ent hirmsast õudusfilmist

"Viimses reliikvias" uurisid pahurad Birgitiinide ordu mungad põrnikat ja tulid järeldusele: "Issanda loomade seas ei ole teda üles tähendatud, järelikult on ta kuradist!" Jääb üle ainult oletada, milliste rõlgete sõnadega oleks mungad kostitanud olevust, kelle nina asemel sipleb purjus kaheksajalg. Nimelt lõpeb tähtmuti koon ebamaiselt õudse ja lihaselise kombitsa- või kiirtepuntraga. Mitte just kõige kaunim lahendus loojalt, aga tähtmutt ise on rahul.

Nina esindavad lihaselised kiired on ülitundlikud sensorid. Need avastada saaki, aru saada ümbritsevast keskkonnast ja vajadusel ka meenutada koduteed. Erinevalt teistest muttidest möllab tähtmutt peamiselt vees, sealt hangib ka peamise toidupoolise. Eriliseks hõrgutiseks peab tähtmutt tavalist vihmaussi, sest seda delikatessi nätsutaks loomariigi Quasimodo lõpmatuseni.

Rohkem kui head paksu vihmaussi oskab tähtmutt hinnata seda va head vanainimeseasja. Paaritumiseks võtavad isane ja emane tähtmutt rahulikult aja maha. Emane ehitab varjulisse maanurka pehmete lehtede ja rohtudega vooderdatud pesa, kus õnnelik paarike talv otsa segamatult nugistab. Et talvel indu pikemalt jaguks, kogub tähtmutt oma sabasse varurasva.

Kevadel, kui tähtmuttidel sarved maha joostud ja hullamisest isu otsas, toob emane ilmale 2–7 maimukest. Tähelepanuväärne on, et sündides on väike tähtmutt vaid 1,5 grammi raskune, kuid see-eest on ta koheselt varustatud mehise tähtninaga. Lapsukesed kosuvad kiiresti ja lahkuvad pesast juba 10 nädala möödudes. Suguküpsuse saavutab noor tähtmutt 10 kuu möödudes ja nii peavad talve saabudes tähtmutipesa kõrval elavad oravad oma lastele taas tammetõrusid kõrvadesse toppima.