Kõrvade seisukord peaks siiski olema igal omanikul kontrolli all. Kui märkad, et koer kratsib pidevalt kõrva, kõrvad on puudutamisel tundlikud ja tulitavad, koer hoiab oma pead pidevalt ühele poolele viltu või raputab seda, siis on kindlasti aeg pöörduda loomaarsti vastuvõtule. Kindlasti oleks mõistlik ka aeg-ajalt koera kõrva pilk heita – kõrvade sisepoolel olev nahk ja kuulmekäik ei tohiks olla punetav, ketendav või tugevalt määrdunud.

Kodune kõrvade puhastus võiks piirduda üksnes väliskõrvaga. Kui kõrvalest on sisepoolelt määrdunud, siis ilma kõrva sisemusse midagi valamata võiks võtta marli või vatipadja, mis on niisutatud kõrvapuhastusvahendiga, ja sellega silmale nähtavad kohad ära puhastada. Kindlasti ei tohi kasutada kõrvade puhastamisel alkoholi või vesinikperoksiidi!

Teinekord võib tulla ette olukord, kus arstil sai käidud, rohi on käes ja kõik edasine on kui meelest pühitud – kust ma nüüd alustan ja kuidas? Kui kõrvades on põletik, siis on enamasti vajalik kõrvade puhastamine ka sügavamalt kuulmekäigust. Seda tuleks teha arsti antud vahendiga. Alustada võiks jällegi väliskõrva puhastusest ja siis alles liikuda edasi sisekõrva. Enamasti tuleks ravimit/puhastusvahendit manustada kõrva kogu kuulmekäigu ulatuses – selleks tuleb tõsta kõrva veidi ülespoole, et kuulmekäik oleks sirgem ja täita kogu kuulmekäik ravimiga/puhastusvahendiga. Seejärel kõrva masseerida, lasta koeral pead raputada ja mustus marliga ära pühkida. Kuigi koerte kuulmekäik siseneb kõrva küll täisnurkse nurgaga, tuleks vatitikkude kasutamisel olla ettevaatlik ja liikuda tikuga ainult nii sügavale, et tiku ots on endale nähtav – nii väldime trummikile võimalikku vigastamist. Samuti pea meeles, et alusta puhastust tervemast kõrvast ja kummagi kõrva jaoks tuleks kasutada eraldi marlitupsu/vatipatja.

Jaga
Kommentaarid