Õnnelik lõpp: hüljatud koer leiti nälginuna kaks aastat pärast seda, kui ta omaniku arvates surnud oli
Kui Edna leiti, oli ta üksi mägedes, nälgis ja üritas kuidagimoodi omapead ellu jääda. Lõpuks märkasid teda mõned lähistel elavad inimesed, kes helistasid loomakaitsesse lootuses, et nood saavad aidata, kuid paraku ei suudetud Ednat korduvatest katsetest hoolimata kinni püüda. Koer oli hirmunud ning pelglik, kuid sellest hoolimata ei olnud kellelgi südan ka asja sinnapaika jätta.
Inimesed, kes Ednat esimesena märganud olid, otsustasid võtta ühendust organisatsiooniga Hope for Paws, lootes, et ehk on päästjatel rohkem õnne. Päästjate saabudes kössitas Edna ühe maja ukse juures, nälginud ja surmani hirmunud. Päästjad lähenesid Ednale tasapisi ja pakkusid näljasele loomale kaasa pakitud toidupoolist. Hirmust hoolimata võttis Edna selle innukalt vastu.
Samal ajal, kui Edna sõi, rääkisid päästjad temaga õrnal ja rahustaval toonil eesmärgiga koer kinni püüda. Nad said isegi Ednale pai teha, kuid seejärel ehmus koer taas ja taganes kiirelt päästjate juurest. Päästjad jäid rahulikuks ning püüdsid Edna uue toiduportsjoniga taas ligi meelitada. Ta tuli.
Ednat päästma tulnud inimesed mõistsid, et talle on väga keeruline rihm ümber kaela saada, kuna ta oli nii uskumatult närviline ja hirmul. Nii et kui üks jätkas koera söötmist, hiilis teine aeglaselt talle selja taha ja sai lõpuks rihma talle kaela ümber libistada.
Nagu oli arvata, sattus Edna selle peale hetkeks paanikasse, kuid rahunes üsna kiirelt, kui talle kiirelt taas toitu pakuti. Vaene Edna oli nii pikalt nälginud, et nälg sai tema hirmutundest võitu ja ilmselt oleks ta sellises olukorras lasknud toidu nimel endaga pea kõike teha.
Päästjad viisid Edna auto juurde ja iga mööduva minutiga tundis ta end üha mugavamalt, mõistes, et need inimesed olid seal tema aitamiseks. Nad viisid Edna kohaliku loomaarsti juurde tervisekontrolli, kus avastati, et koeral on olemas mikrokiip ja omanik.
See, mis omanikuga ühendust võttes selgus, oli šokeeriv. Edna eelmine omanik oli ta ära andnud, kuna ei saanud enam tema eest hoolitseda, ja peagi pärast seda olid uued omanikud talle mingil põhjusel öelnud, et Edna on surnud. Esimene omanik oli meeleheitel, kuid läks oma eluga edasi, kuni talle helistati teatega, et Edna on imekombel ikka veel elus.
Kahjuks ei elanud Edna endine omanik ikka veel kohas, kus ta oleks saaks koera tagasi võtta, ja uued omanikud ei tahtnud teda enam. Ja nii saadeti Edna kasuperre pärisomanikku ootama. Õige pea leidiski ta endale päris oma perekonna ja nüüd elab Edna absoluutselt parimat elu.
Edna on nüüd täiesti muutunud koer. Ta on mänguline, sõbralik ja terve – igas mõttes erinev kartlikust ja kõhnast koerast, kes ta oli siis, kui ta esimest korda leiti. Nüüd on tal perekond, kellega koos olla, palju ruumi jooksmiseks ja mängimiseks ning loomulikult on ka kõht kõike head ja paremat täis.
Allikas: thedodo.com
